"Jahtlaev Lennukiga ümber maailma purjetades õppisin palju asju. Muu hulgas seda, milline võib olla vee jõud. Üks veidi karusema ilma üsna tavaline laine võib korda saada uskumatuid tegusid – lõhkuda laeva, viia laevnikke üle parda. 14 meetri pikkusel Lennukil oli meil reegliks, et kui tekitöid tehti pimedas või tormise ilmaga, tuli end ohutusvööga laeva külge kinnitada.

Selle korralduse tähtsusest ei saanud ma aru enne, kui ühel õhtul Atlandi ookeanil roolis seisin. Oli mõnusat ookeanilainet, mis hellitavalt õõtsutas. Oli näha, et mõned lained siin-seal vahuselt murduvad. Ja siis ta tuli, üldsegi mitte mingi Aivazovski üheksas laine, veidi suurem kui keskmine, aga tema suurus selgus siis, kui ta meie purjeka peale murduma hakkas.

Hoidsin roolis laeva risti lainet ja ise hoidsin kõvasti kahe käega roolist kinni. Aga ei olnud kätes seda jõudu, millega mitme tonni vee vastu hakata. Laine pühkis mu roolist minema ja maandusin ahtrisaalinguis. See reis lõppes kerge ehmatuse ja mõne sinikaga, aga mõistsin, milline ootamatu vägi võib olla vee sees.

Ja samamoodi nagu ei tohi häbeneda päästevesti selgapanekut, ei tohi häbeneda ka seda, et keerulisemates oludes, ka meie terava lainega Läänemerel tuleb end ohutusvöödega laeva külge kinnitada.

Manöövrit "mees üle parda" ei pruugi tihti olla kuigi kerge sooritada. Säästke meeskonnakaaslasi sellest harjutusest.“"