Vanemuise «Chessi» külalisetendus Estonias oli reserveeritud Eesti Gaasile sünnipäevaks. Vaevalt aimas aga töökas kollektiiv, et lõpukummarduseks ilmub lavale ABBA-meeste muusikalile libreto kirjutanud inglise söör TIM RICE ise!
Nagu siniverelised ikka, ilmutas ka sir Tim Rice (63) ülimat lihtsust. «Väga vahva ja mõnusa huumorimeelega vana,» olid meie solistid vaimustuses. Pärast etendust käidi koos vanalinnas Vene tänaval Ribe restoranis söömas. Seejärel saadeti Rice Savoy hotelli. Teel hõikas üks kuraasi võtnud eesti mees kaugelt: «Näe, Leinatamm!» Eraldanud tema jaoks tuntuima persooni, ei aimanud mees, et Leinatamme kõrval kõnnib hoopis kuulsam tegelane…
Paistab aga, et söörile Eestis meeldib. «Evita», «Aida» ja «Jesus Christ Superstari» järel oli see Rice’ile juba neljas Eesti muusikalil käik. Kuna Lätit-Leedut polnud söör veel väisanud, siis plaanis ta lennata päevaks ka Riiga ja Vilniusse. «Chessi» dirigent Tarmo Leinatamm sõidutas Rice’i oma autoga Riiga. Läti piirilt jõudis Rice astuda sümboolselt ka üle Leedu piiri, aga see maa jäi tal seekord avastamata, sest Londoni kohustused kutsusid...
«Chess» on olnud nagu lego, mida tükkidest kõikjal iga kord lavastuseks erinevalt kokku laotakse. Oli Vanemuise oma üldse veel libretist Tim Rice'i või rohkem lavastaja Georg Malviuse nägu?
No kõige aluseks on ju ikka Benny ja Björni muusika. Nii palju kui ma subtiitritest aru sain, ei läinud ka eestikeelne tõlge minu originaaltekstidest väga kaugele. Aga see, kuidas «Chessi» laulud-stseenid olid seekord järjestatud, oli muidugi lavastaja idee. Mina poleks selle peale tulnud, et viia osa loost n-ö mänguna mängus lava taha - «Chessi» mängivate näitlejate omavaheliste armusuhete pinnale. Nojah, aga alati on huvitav vaadata muusikalist täiesti teistmoodi tehtud lavastust. Nagu kõik Vanemuise neli muusikali, mida ma olen Eestis vaatamas käinud. Muidu on need ikka - olgu saksa või jaapani keeles - üsna ühtemoodi.
Pluss see, et praegu ei näe isegi Londonis just palju suure koosseisu ja orkestriga muusikalilavastusi. Erateatritel pole selleks jaksu.
Malvius kahtles, kas Nõukogude ja USA külmasõjaaegne vastasseis Eestis veel kedagi huvitab ning kohandas pool «Chessi» ümber (purjutavate) näitlejate armusuhete puntraks...
Ma usun, et inimesi huvitab ajalugu. Mida rohkem aega mööda läheb, seda enam. Enamus muusikale, üldse näidendeid, põhineb ju ammustel lugudel. Londonis käib publik ikka «Hamletit» nautimas. Nii et tükk ise on kas hea või halb, lugu mõjub või ei mõju, sõltumata, millal see aset leiab.
24 aasta jooksul on «Chessi» üritatud nii ja teisti huvitavamaks pöörata. Mis mulle meeldis: teie «Chess» on täiesti isemoodi. Ma ei arva, et seda peaks teist korda nii lavastama, aga see oli täitsa hästi tehtud.
Kes neljast meie «Chessi» peaosatäitjast enim muljet avaldas?
(Vastab diplomaatiliselt.) Kõik neli olid toredad-head, tase väga kõrge. (Vanemuise juhi Paavo Nõgese sõnul kiitis Rice eriti aga Gerli Padarit ning palus Londonisse järele saata «Chessi» laulude mp3-d ja DVD-salvestused. «Ma ei välista, et Gerli laulis selle õhtuga end väga kaugele...!»)
Teie lemmikmuusikal läbi aegade? Oma lastest ongi «Chess». Võib-olla ka sellepärast, et see muusikal pole veel kunagi ega kusagil täiuslikult välja tulnud. Nagu murelaps, kellele hoiad pöialt, et ta lõpuks rea peale saaks. Seni pole ma näinud «Chessist» ideaalvarianti, ma ei tea isegi, milline see võiks olla.
«Chess» on üle Andrew Lloyd-Webbberi muusikalide.
Ei, no ei! «Evita» on paremini üles ehitatud, saime selle esimese lavastuskorraga püsti. Aga loodan, et «Chess» on sama hea, kui me ta lõpuks paika saame.
Kellest unistate veel pärast Jeesus Kristust ja Evitat muusikali kirjutada? Mitu mõtet on. Praegu töötan Machiavelliga (Renessansiaegne Itaalia filosoof ja poliitik, kelle nimi on saanud vahendeid valimatu poliitika sünonüümiks - toim). Hea lugu, aga paras pähkel. Olen õnnega koos, et mul on ideid, mis on osutunud edukaks. Sest olgu idee kui tahes hea, selle peab veel kirja saama ning mõnele heliloojale müüma.
Kellele Machiavelli kaubaks läheb? Ei tea veel. «Evitagi» oli mul enne valmis, kui Webber nõustus sellele muusika kirjutama.
«Jesus Christ Superstar» esitas versiooni Jeesusest tänases maailmas kui popstaarist. Kes teie meelest popikoonidest on maailma muutnud nagu Jeesus Kristus?
Me ei tahtnud teha Jeesusest popstaari. Jutustasime loo Jeesusest tänapäevaselt arusaadaval moel.
(Kui küsimusele pihta saab.) Elvis Presley. Ja biitlid. Nemad muutsid tõesti maailma. Kuigi ma ei usu, et Elvis astus lavale mõttega muuta maailma. See kukkus tal nii välja, kuna ta oli nii andekas. Nagu biitlidki.
Aga ABBA...? Fantastiline muusika! Aga ma ei usu, et nad oleks muutnud sel moel maailma. Kas maailm pärast Elvist ja biitleid üldse on valmis, et teda veel kord sel moel muuta?!
Kuigi ABBA oli-on ehk biitlitest edukamgi, aga et nad oleks niipalju kultuuri alustalasid muutnud... Võib-olla sattusid biitlid lihtsalt õigesse aega, kui maailm oli muutumas.
Olete Eestis juba neljandat korda. Kuidas tundub, võrreldes Inglismaaga? Teistmoodi. Väiksem riik. Tallinn pole veel nii kosmopoliitne. Londoni tänavatel jalutades mõtlen, kas see on ikka Inglismaa. Tore on vahelduseks olla kusagil, kus tunned end kui Euroopas.
Aga maal on Eesti loodus väga sarnane: maalilised väiksed künkad, ei ole suuri mägesid nagu Šotimaal. Ja mida kultuurist otsid, saad siit kätte. Pealtnäha võiks eestlased olla sama hästi inglased või prantslased. Hea on näha, et Eesti on nüüd Euroopas, kus te oleksite pidanud ammu olema. Mis te probleemid praegu ka poleks, olete paremas positsioonis kui 20 aastat tagasi. Inglismaal me pole kindlad, kas me ka seda oleme...
Kauaks Eestisse jääte? Vaid kaheks päevaks. Kohtun siin eesti sõbraga. Ta saatis mulle esimese kirja 1971. aastal, «Jesus Christ Superstari» ajel, küsis autogrammi ning sealtpeale jäime kirjasõbraks. Väga huvitav tüüp! (Onu Unona tuntud autogrammide kollektsionäär ning ristsõnade koostaja Uno Viigand Suure-Jaanist - toim.)
Raporteerite Eesti «Chessi» muljetest ka Anderssonile ja Ulvaeusele? Helistan kohe homme ja soovitan, et nad lendaks «Chessi» viimastele etendustele kodulaval Tartus. Mis see siis ära ei ole. Tund lennuks Stockholmist Tartusse, kaks tundi etendust, tund tagasi koju. (Muheleb.) Okei, tahavad vahepeal ühe õlle jagu lõõgastuda ka. Aga viie tunniga saab käidud!
(Täna õhtul on «Chessi» viimane etendus Vanemuises. Kroonika trükkiminekuks reedel ABBA-meeste saabumisest märki polnud. Teatrijuhi Paavo Nõgese teada viibivad mehed praegu Kreetal ABBA-muusikali «Mamma Mia!» võtetel koos peaosatäitjate Meryl Streepi ja Pierce Brosnani ning produtsent Tom Hanksiga.)
Kuidas Andersson & Ulvaeuse rootsi muusikali «Kristana från Duvemåla» ettevalmistused Broadwayl väljatoomiseks sujuvad? Ei tea täpset seisu. Nad üritavad seal juba mitu aastat, aga praegu on vist jälle «peatatud». Käisin aastate eest «Kristinat» Rootsis vaatamas, supermuusikal, aga ju siis «puhas Rootsi lugu». Liiga tõsine müügieduks Ameerikas. Broadwayl nagu West Endilgi on praegu puudu riskijulgusest. Mängitakse tuntud-teada vanu muusikale. Rootsi «Kristina» oleks seal liiga suurejooneline ja kalliks minev projekt.
