Põhjuseks, miks ta on järjepanu loobunud nii “Tujurikkujast”, näosaatest kui ka nalja tegemisest üleüldiselt olevat üks ja seesama. “See on tegelikult väga lihtne — igal asjal on oma aeg. Trafaretselt kõlab see küll, aga on sellegipoolest tõsi, et lõpetada tuleb siis, kui tunned, et veel on hästi. Kui mingid väikesed märgid aga on hakanud terendama sellest, et sa näed ennast kordamas… näosaatega nii juhtus. Tuleb lõpetada õigel ajal. Kui sa lõpetad liiga hilja, teed endale ja kogu projektile karuteene,” tõdes Avandi.

Margna ja Jõekalda uurisid-puurisid muidugi edasi ja raputasid ikka ja jälle soola haavale, soovides teada, mida Avandi siis meelsamini teha eelistaks. Jutt läks Eesti filmidele ning telekarjäärile ning ikka ja jälle otsaga tagasi komöödia ja näosaate juurde. “Mind ei häiri see üldse, et mind koomikuks peetakse. Võtan seda komplimendina. Ma ju olengi koomik, olen palju teinud sketše, olen palju lolli mänginud. Mulle meeldib seda teha, see on lõbus, eriti veel, kui palka ka makstakse. Koomiku tiitli vastu pole mul mitte midagi!” kinnitas ta.