„See oli mu väga suur unistus ja ma ei julgenud eriti Otsa kooli katsetele minna – mis siis, kui sisse ei saa?” meenutab ta. Sisse ta sai ja õppis pop-jazzi erialal kaks nädalat kuni selgus, et ta on sisse saanud ka lavakunstikooli. "See ei olnud uisapäisa tegutsemine, ma tõesti olin iseendaga hädas ega teadnud, millises suunas minna,” mõtiskleb ta. "See oli keeruline suvi, mis nõudis palju otsustamist. Lõpuks läksin ikkagi lavakasse ja tean, et mõned inimesed olid üllatunud, isegi pahased, aga õnneks mu kursuse juhendaja mõistis mind väga hästi."