"Umbes nädal enne esimest koolipäeva kuulutas Ott, et tema aktusele ei lähe, kuna ta ei tundnud kella ja ei oska vastata, kui keegi küsib," naerab Ott Leplandi ema Külli ning arvab, et eks Ott kartis lihtsalt, et jääb lolli olukorda, ning pidas asja koguni nii hulluks, et valmistus lapsega pool aastat kõrvuti koolipingis istuma. "Ott oli laps, keda oli vaja koguaeg utsitada," meenutab ta.

Muret valmistas eeskätt see, et 1994. aastal Jüri gümnaasiumis kooliteed alustanud Ott pelgas lisaks kella mitte tundmisele ka suurt koolimaja. "Tähed olid tal kõik selged, sellega polnud üldse probleemi, aga ilmselt pelgas ta muutust, uut olukorda ja uusi inimesi ning ta ise ütles, et oli harjunud oma kasvatajate Eda ja Merjega ega kavatse neid välja vahetada," meenutab Külli.