Tõnis Niinemets keerulisest olukorrast mänguplatsil: mõtlesin, et mis ma teen, helistan oma vanematele või


Tõnis Niinemets
Tõnis NiinemetsFoto: Tiit Blaat

Näitleja Tõnis Niinemets vallutab peagi lavasid uue monotükiga, kus saab kuulda nii mõnestki lõbusast vahejuhtumist, millega näitleja vapralt rinda on pidanud pistma. Seoses sellega meenus noorele isale ka segane olukord pargis.

Telesaates "Õhtu!" meenutas Niinemets olukorda, kui oli naise ja pojaga pargis ning pidi võõrale lapsele kombeid õpetama. Olenemata headest kavatsustest ei möödunud kõiki siiski nii sujuvalt.

Niinemets selgitas, et mänguväljakud on üks uskumatult karm maailm, kus ka täiskasvanud mehel on raske oma tavapärast rahulikkust säilitada. Ta meenutas, et seisis pojaga kiikede juures järjekorras, et ka nemad rahus kiikuda saaks. "Ootan seal pojaga, viisakalt. Ma proovin alati olla hästi viisakas, et ootame ära, kõik teised saavad ka."

Kui siis kord lõpuks ka nendeni jõudis trügis ootamatult ette hoopis teine laps. "Selline armas 4-aastane tüdruk hüppab vahele ja ronib kiige peale."

Muidugi näitleja pojale, kes tublisti oma korda oli oodanud, selline olukord ei sobinud. "No siis poeg juba, kergelt silmad märjad, et issi, meie kord oli."

Täiskasvanud inimesena proovis Niinemets esmalt eeskujulikult rahulikult ja mõistlikult olukorda lahendada. "Ütlesin lapsele ka, et meie oleme järgmised. See midagi ütles mulle, ma ei saanud isegi aru, mis ta rääkis. Siis laps juba jälle, et issi, meie kord oli järgmisena."

Seotud lood:

Kogu olukorda märkas kõrvalt ka näitleja abikaasa, kes pingsalt toimuvat jälgima hakkas. "Tundsin, et pinge on kuklas, et kuidas ma lahendan."

Muidugi hakkas Niinemets kohe tüdruku ema otsima, kuid nähes teise juba niigi närvilist olekut, jättis selle sinnapaika. "Närviline ema, kuskil pargi pingi peal, scrollib telefoni. Näha on, et magamata. Mõtlesin, et okei, teda ei tülita."

Rahulikult olukorra lahendamiseks palju valikuid enam ei jäänud ning võõra lapse peale karjudes Niinemets ka oma pojale halba eeskuju näidata ei soovinud. "Mõtlesin, et mis ma teen, küsin oma vanematelt või?"

Seni kuni segaduses isa oma peas ideaalset lahendust üritas leida, oli laps tegutsemise ise ette võtnud. "Lõpuks selle hetkega poeg oli juba selle tüdruku sealt maha rebinud. Tüdruk juba andis pojale esimese laksu, see andis vastu. Siis juba tulid emad sealt pinkide pealt kohale ja nahutasid omavahel, et vaata oma last, sa vaata oma last."

Kuigi osalejaid oli palju ja sündmuste käik keeruline, siis leiti lõpuks ikka ühine lahendus. "Lõppkokkuvõttes mina jälle süüd."