Toomas Lepp: pekske Savisaart, ta läheb ainult tugevamaks!

Täna õhtul on TV3 eetris dokumentaalfilm Edgar Savisaarest, mille autor Toomas Lepp satub saatele eelnevas vestluslusringis väga tulisele vaidluslainele reformierakondlase Valdo Randperega.

Publikule antud intervjuus rõhutas Randpere täna hommikupoolikul, et filmi näol on tegu ääretult kallutatud ülistuslauluga Keskerakonna juhi ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare aadressil. Filmi autor, legendaarne telemees Toomas Lepp, saabus stuudiosse, suur paberivirn kaasas, milles ohtralt tõestusmaterjali selle kohta, et saatejuht Mihkel Raud on Savisaare suhtes lugupidamatult käitunud ja ebatsensuurseid väljendeid kasutanud. Objektiivsuse eesmärgil ei saanud Publik jätta Toomas Leppa intervjueerimata!

Härra Lepp, täna eetrisse paisatav Mihkel Raua kureeritud vestlus Teie ja Valdo Randpere vahel kujunes tõeliselt tuliseks ja Te olite end põhjalikult ette valmistanud tõestamaks saatejuhi kallutatust. Kas Teil enda hinnangul õnnestus see õnnestus ja kas pelgate, et vestlus võib saada toimetajate poolt subjektiivselt kärbitud?

Mingist kallutatusest pole küll juttu olnud ja selle tõestamiseks või ümberlükkamiseks pole ma iialgi valmistunud. Põhjus on lihtne — midagi pole vaja umber lükata. Härra Randpere on Reformierakonna liige ja esindabki nende mõtteviisi ja maailmavaadet. Mina olen vaba! Saatesse võtsin kaasa vaid mõned paberid, et mitte eksida minu arvates liigselt obstsöönsetes väljendites, mida hr. Raud ühes “Kolmeraudse” saates härra Savisaare kohta kasutas. Küll üllatas mind see, et parteisäde härra Randpere silmis ei kustunud vestluse jooksul kordagi. Ta nägi Savisaart minu filmis vaid päevapoliitika seisukohalt ja oma hinnangutes tegi seda, mida ta tegema pidigi. TV3-e ja tema uut loomingulist juhti Urmas Eero Liivi usaldan ma täiesti. (vastuseks küsimusele, mis puudutab toimetusepoolse montaaži pelgamist toim.)

Valdo Randpere avaldas kahetsust, et Te polnud tema kohta samasugust tsitaadikogu kaasa toonud. Kas polnud piisavalt materjali?

Randpere kohta ei oma ma mingeid materjale. Vestlus pidi olema filmi põhjal ja stuudios ma püüdsin seda järgida.

Mõlemad vestluspartnerid kritiseerisid Teie valitud vaatevinklit, nimetades Savisaare isikufilmi hoopis ülistuslauluks. Kas olete selle kriitikaga nõus? Milliseid lähenemisviise veel enne alustamist kaalusite?

Mõningate poliitikute, eriti reformierakondlaste ja enamuse ajakirjanike stamp on ju teada. Pekske Savisaart! Ja kui olete ära peksnud, siis pekske veel. Kuigi filmis ütleb kirjanik Maimu Berg, et pekstes läheb Savisaar vaid tugevamaks, tehakse seda igapäevaselt ometi kümneid kordi. Tundub, et igaühel, kes soovib Toompea või Kadrioruga mingitki konversatsiooni, peab olema ette näidata indulgents, kus väljendatatkse negatiivsust, põlgust või ignorantsi Edgar Savisaare suhtes.

Filmi alustades tahtsin teha psühholoogilist filmi. Tahtsin niinimetatud Savisaare fenomeni tõsiselt uurida ja seda tema kaasaegsete kaudu. Stsenaariumi pidi kirjutama Andrei Hvostov, kes on kirjutanud Edgar Savisaarest isegi näidendi ja pikema essee USA loengute jaoks. Esitasime stsenaariumi Kultuurkapitalile, aga sealsed ametnikud leidsid, et film Savisaarest on liig, mis liig. Hvostov ütles mulle, et ta loobub, sest juba isegi Eesti Ekspressi toimetuses olevat teda vaid selle mõtte eest kritiseeritud. Hvostov on kirjutanud ka hea artikli, mille pealkiri on “Liiga võimas, et olla armastatud.” Lõpuks kirjutas mulle Hvostov, et ta lõpetab stsenaariumi kirjutamise, sest Savisaar olevat liiga tugev isiksus, istub talle pähe. Tema talle pähe istuda aga ei saavat. Intervjuud tegime koos Mati Talvikuga ja Peeter Ernitsaga ja ka Talvik distantseeris end hiljem sellest filmist täielikult. Ernits aitas aga filmirida kokku panna. Nii, et assotsiatsiivsed seosed, mis filmis tekivad ei ole vaid minu looming. Ülistuslaulu pole ma kindlasti teinud — filmis saavad sõna mõnikümmend Edgar Savisaare kaasaegset — nii tema vastased kui sõbrad.

Aga kuidas Te vastate Randpere väitele, et  Savisaarel polegi sõpru, vaid on üksnes huvid? 

Muidugi on Savisaarel sõpru. Nii lähedasi kui tema karismast kaasatulejaid. Muidu pole ju seletetav, miks politiik on saanud läbi Eesti taasisesivuse ajaloo rekordarvu poolthääli kõigi kiuste. See ei anna tema vastastele rahu. Minu arust pole härra Randpere mind küll kallutatuses süüdistanud. Nagu ütlesin, ei mõista ega taha mõista ükski tõsierakondlane teiste erakondade inimesi. Liiati siis niisugust inimest, kelle peaministriks oleku ajal saabus Eestile taasiseseisvus. Tema retoorika Savisaare suhtes on selge ja arusaadav. Ka sellel teemal — vihkamine iga hinna eest — võiks tulevikus filmi teha.

Kui ma ei eksi, siis on täna TV3 eetris näidatav film korra jooksnud juba TTV ekraanil, kuid kolmes suurimas Eesti telekanalis veel mitte, mistõttu võib seda täna nimetada väikestviisi esilinastuseks. Millist vastukaja ootate?

Nagu lugeda, on vastukaja enne filmi näitamist juba suur. On tore, et TV3 seda näitab. Saan aru, et vaatajate saamiseks on see show vajalik, mis filmi ümber käima on pandud. Aga tähtis on, et suur hulk inimesi saavad seda oma silmaga näha vähemalt ühte lugu, kus on püütud Savisaart mõista ja ise hinnangu anda. ERR lükkas selle filmi tagasi suure kisakoori saatel kuigi vähemalt üks juhatuse liige soovitas seda näidata, kelleks oli Tiina Kaalep.

Mis oli selle projekti maksumus ja kelle/mille vahenditest seda rahastati?

Filmi tootmishinnaks oli 19169,3 Eurot. Filmi tootis mulle kuuluv osaühing Videomeedia. Seda rahastasid vaid neli Eesti ärimeest, kelle nimed on filmi lõputiitrites. Ning kuna produtseerimismõte tuli minu poolt, siis ei saanud mitte keegi kaaluda mitte ühtegi teist filmitegijat seda ideed ellu viima!