Ta on 70ndatega peaaegu ühele poole saanud — täpsemalt «Kuumade 70ndate» järjekordse hooajaga —, ja nüüd tahab ta sinu tööd. Ja su tütart. Ja su raha.

Seda kõike muidugi juhul, kui oled Dennis Quaid filmis In Good Company («Heas seltskonnas»). 26aastane Topher Grace mängib oma esimeses suuremas filmis 26aastast tõusikut, kellest saab Quaidi tegelaskuju ülemus. Ja nagu sellest oleks veel vähe, hakkab ta külge lööma tema teismelisele tütrele (keda kehastab Scarlett Johansson).

Kinoekraanil on Topherit nähtud varemgi — näiteks filmis Traffic («Narkoäri») ja Ocean’si sarjas. Järgnevas intervjuus räägib ta, kuidas tal on õnnestunud vältida oma sõbra ja kolleegi Ashton Kutcheri saatust. Ja kuidas Quaid oleks kord äärepealt temalt tüdruku üle löönud…

«Heas seltskonnas» näidatakse tõsist kontorielu.

Jah, ja sel kõigel pole mingit pistmist kontorikuubikus istumisega. See räägib inimeste elust ja ümberringi toimuvate protsesside olemusest. See on peaaegu epideemia — noored söövad vanu. Ilukirjanduslikuks läheb see film alles siis, kui ma hakkan Dennist kuulama.

Kas noored mehed peaksid Dennis Quaidi kuulama? Ma tunnen teda «Narkoärist» saadik. Umbes neli aastat tagasi läksin ma ühe tüdrukuga esimest korda kohtama ja olin natuke närvis. Dennis kutsus mind oma bändi Sharks esinemisele. Mõtlesin, et see on hea koht, kuhu tüdruk viia ja talle öelda, et näed, see on DQ, minu hea sõber. See oli mu elu kõige valem otsus, sest Dennis on maailma seksikaim mees! Ta on paljajalu, tinistab kitarri ja laulab, ja oskab isegi jalgadega klaverit mängida nagu Jerry Lewis. Terve tee koju pidin kuulama, kui lahe mees on Dennis.  

Sinu tegelaskuju selles filmis on nagu iga keskealise mehe õudusunenägu. Milline on olnud su enda kõige jubedam ülemus?

Töötasin suviti videolaenutuses. Tegelikult oli mul seal täitsa tore ülemus, aga iga kord kui ma tööle tulin, mängiti ühte filmi. Mõtlesin, et olen saanud tõelise unelmate töö, võin kõik filmid ära vaadata, aga selgus, et nad näitavad ühte filmi kolm kuud järjest. Nii et ma olen Space Jami umbes 300 korda näinud. Ja ma ütlen teile, et see on maailma halvim film. Miks nad ei oleks võinud näidata Groundhog Day’d («Lõputu küünlapäev»)? Seda ma oleks vaadanud. Ma tundsin ennast nagu seal Groundhog Day’s.

Kuuldavasti oled sa loobunud tervest hunnikust teinirollidest?

Eriti «Kuumade 70ndate» alguses. See oli seitse aastat tagasi. Britney Spears oli just tõusmas, nagu ka Backstreet Boys. Paljud filmid peegeldasid seda kultuuri. Ma ei tahtnud olla osa sellest.

Sul on õnnestunud vältida Ashton Kutcheri ja paljude teiste kolleegide tabloidisaatust. Kuidas ometi?

Ma leian, et privaatsus on väga tähtis, ja ma tõesti mõtlen sellele teadlikult. Esiteks seepärast, et eraelust ammutad sa ju tööks inspiratsiooni. Ja kui see muutub avalikuks, pole sul midagi. Meie töö on peegeldada tegelikkust. Aga veelgi tähtsam on see, et ma ei taha, et keegi minust midagi teaks, sest kui nad vaatavad «Kuumi 70ndaid» või «Head seltskonda», kus mul on väga erinevad rollid, siis las nad parem mõtlevad: «Oo, see võib olla tema.» Ma ei taha, et äratundmine inimestes mingeid eelarvamusi põhjustaks.

Kui sa oma passijärgsest nimest, mis on Christopher, Chrisi eest ära võtsid, kas teised lapsed hakkasid sind siis narrima ka?

Ei. Kui ma selle hüüdnimeideega välja tulin, mida ma olin tegelikult üks või kaks korda kuulnud, ütles üks tüdruk: «See kõlab nunnult.» See oli umbes 8. klassis ja jäi mulle kohe külge.