«Mu kooselu Tõnuga on üks lõputu tõrksa taltsutus,» iseloomustab KADRI KILVET oma suhet endast peaaegu poole vanema tippnäitleja TÕNU KARGIGA. Taltsutajaks on nende peres Tõnu.
Kadri (34) on pisut keevalisema loomuga kui tasakaalukas Tõnu (60), mistõttu tuleb mehel aeg-ajalt ohjad enda kätte haarata. Kuid need väikesed nägelemised ei kõiguta Kadri ja Tõnu pereõnne, mida troonivad kaks vahvat poega, neljane Hans Johannes ja kümnekuune Karl Joonas. Segav pole ka 26aastane vanusevahe, sest, nagu Kadri ütleb, armastus vanust ei küsi.
Millal ja kuidas te Tõnuga esimest korda kohtusite?
Kuna Tõnu on teatriinimene ja mina juhuslikult teatriperekonna võsu, siis tõenäoliselt võis esmakohtumine toimuda endises Noorsooteatris ajal, kui mu isa (Kaarel Kilvet — toim) seal lavastajana töötas. Esimest kohtumist on ajaliselt raske meenutada, kuna see oli ikka väga ammu. Tõnu mängis mitmes mu isa lavastuses, nii et teadlik kohtumine võis aset leida mõnel esietendusejärgsel peol 90ndate alguses.
#end#
Millal kurameerima hakkasite?
Suhtes oleme 92. aastast alates, aga ega see algus ei tähendanud kohe kokku kolimist. Äratundmine, et kokku kolida ja ühine kodu luua, tuli ikka tükk maad hiljem.
Kuidas Tõnu su ära võlus?
Ma olin äsja keskkooli lõpetanud ja liikusin palju teatriringkondades. Eks sarnane taustsüsteem ja ühised koosviibimised tagasid hea klapi tekkimise. Tõnu on hästi särav isiksus, jõuline ja mehelik tüüp. Ta ei lase endale pähe istuda ega end allutada ja just selline minusugusele meeldib. Ta ei ole selline libe ülehoolitsetud tüüp. Ma ei oska kommenteerida, mida Tõnu minus nägi. Aga kindel on, et meil tekkis nn säde või siis keemia ja sealt see kõik edasi arenes.
Teil on Tõnuga suur vanusevahe ja ta oli su isa kolleeg. Mida isa te suhtest arvas?
Me ei ole isaga sellise nurga alt kunagi minu ja Tõnu suhtest rääkinud. Ma tean, et Tõnu meeldis mu isale väga kui inimene ja näitleja. Kui me juhuslikult teatris kolmekesi kohtusime, ütles isa Tõnule tihtilugu, kui ta minu poole vaatas, et mis sa passid nagu kass pekki. Nad käisid isaga tihti koos Noorsooteatri saunas ja Tõnu olevat seal nalja visanud, et Karla, anna oma tütar mulle naiseks. Isa vastas seepeale, et Tõnu, mine sa ka õige... Me ei rääkinud isaga teemal, et kas ta on õnnelik, et ma Tõnuga koos olen. Mu vanemad on minu valikuid alati aktsepteerinud.
Kui palju Tõnu su perega teatrist väljas suhtles?
Tõnu polnud selline peresõber, kes oleks külas käinud. Vaid päris tutvuse alguses oli seik, kui Tõnu helistas meile pärast «Vana kuningas Cole’i» esietenduse pidu švipsis peaga koju ja ütles: «Karla, las Kadri teeb võileivad valmis, ma tulen teile külla.» Ja tuligi. Ta ise väidab, et sellest ajast hakkasimegi aktiivsemalt lävima.
Praegu käime mu ema ja õdedega tihedalt läbi. Sünnipäevad, jõulud ja jaanipäevad tähistame ühise laua taga. Tõnu võeti mu perre väga soojalt vastu.
Kus oli teie esimene ühine kodu?
Ma hakkasin käima Tõnu juurde, ta elas pisikeses kahetoalises korteris. Nii-öelda oma kätega sisustatud päris «oma kodus» oleme elanud kuus aastat. See armas majake asub väga ilusas looduskaunis kohas — meri on lähedal, mets on lähedal, jõgi on lähedal. Väga mõnus ja rahulik koht lastele kasvada.
Miks te abiellunud pole?
Ma loodan, et Tõnu ei pahanda, et seda räägin. Sellega on selline nali, et Tõnu väidab, et on mind kosinud ja saanud justkui eitava vastuse. Ja et ta teist korda enam ei kosi. Ma ei mäleta seda situatsiooni täpselt, aga see võis olla umbes nii: sa vist väga tahaksid tulla mulle naiseks ja ma siis vastasin, et no ei tea, kui sa, siis võib-olla... Aga ehk on see veel ees...
Kui Tõnu nüüd põlvitaks ja su kätt paluks, ütleksid «jah»?
Kindlasti. Võib-olla enne lapsi oleks veel mõelnud, aga praegu oleksin kindlasti nõus. Üks põhjus on see, et ma tahaksin oma lastega olla sama perekonnanimega. Naljaga pooleks olen oma tuttavatele öelnud, et teen «Tootsi» ja võtan endale lihtsalt Kargi perekonnanime. Mine tea, äkki on abiellumine meil veel ees, kui poisid on suuremad ja saavad ka pulma tulla.
Milline on Tõnu mehena — privaatne Tõnu Kark? Ta on tegelikult üks armas kuju. Ta on seda tüüpi inimene, kes endale kallitest inimestest väga hoolib ja läheks läbi tule ja vee nende pärast. Tõnu pole kaugeltki mitte ükskõikne. Ta on küll hästi jõuline, aga samas suure hingega.
Kuidas Tõnu sind üllatab? Teeb ta sulle kingitusi? Eks ta ikka on üritanud mind üllatada, aga raske natuur nagu ma olen, pole see tal alati hästi lõppenud. Tõnu tahtis mind ükskord ootamatult välja viia. Kui ta ütles, et istume veerand tunni pärast autosse ja sõidame linna, siis ma läksin endast täiesti välja, sest ma ju ei teadnud, kuhu ta mind viib. Ma olin absoluutselt sorgus ja sassis olemisega. Siis tegingi talle selgeks, et mulle sellised üllatused ei meeldi. Muide ta viis mind Vene teatrisse muusikali vaatama, mitte mere äärde või loomaaeda jalutama. Kingitusi ta ikka teeb, aga tahab alati vihjeid saada. Mina olen meie pere suur kingituste tegija.
Tuntud ja karismaatilisel näitlejal on meeletult suur austajaskond. Kuidas sa Tõnu fänne talud?
Eks Noorsooteatri päevil olen igasugu asju näinud. On olnud ka päris ohtlikke fänne, kes on sellised hullu pilguga ja fanaatilised olnud. On olnud ka auto ette hüppajaid jne. Kummaline mõelda, aga ka pisikeses Eestis on päris palju kiiksuga tüüpe. Ma kardan selliseid inimesi. Teisalt olen ikka ääretult uhke, sest tean, et palju inimesi käib teatris ainult Tõnu pärast. Saale müüb ta siiani korralikult välja.
Armukadedus pole teie suhtes üldse mingi teema?
On ikka. Samas on armukadedus inimlik ja loomulik. Minu puhul jääb armukadeduse teema pigem meie suhte algusaegadesse. Üldiselt, kui Tõnu pole tööga seotud, siis me oleme koos ja eks ma olen üsna enesekindel ka.
Tõnule on pere alati esikohal? Tõnu on inimene, kes väga võõrastega suhelda ei taha. Tal on oma ringkond ja ta ei otsi uusi suhteid. See on tema kapsel. Nii et ma ei pea muretsema, et ta vabal ajal mööda kohvikuid tolgendaks.
Lapsed tulid teil üsna hilja?
Jah, aga see on olnud absoluutselt minu teadlik valik. Ma olen üsna kalkuleeriv ja planeeriv inimene. Kõigepealt oli vaja mul ülikool lõpetada, siis minna magistrantuuri ja saada majanduslikult järjele. Olen seisukohal, et kui naine sünnitab lapse, siis peab ta juba eos arvestama võimalusega, et ta suudab vajadusel lapse üksi üles kasvatada. Kui ma sain 30, siis leidsin, et olen selleks suuteline ja ka piisavalt majanduslikult kindlustatud. Hans Johannes ei lasknud ennast kaua oodata.
Niisiis läks pisipere planeerimine ja ajastus täppi?
Jah, Karl Joonas ei lasknud ennast üldse oodata.
Väikest printsessi kahele printsile lisaks ei ihka?
Praegu olen küll nii väsinud ja mõtlen, et kaks poissi on vahva ja nii võikski jääda. Neil on mõnus vanusevahe ning nad saavad kindlasti headeks sõpradeks ja mängukaaslasteks. Ma pole väga seda tüüpi, et kodus ja kümne lapsega. Ma arvan, et olen ennast juba natuke ületanud ja annan endale ausalt hinde viis. Tüdrukuid on mu kallitel õdedel mitu. Seega meil tüdrukutepuudust ei ole.
Teil on Tõnuga suur vanusevahe. Kui su lapsed saavad teismelisteks, on nende isa juba väga väärikas eas.
Armastusega on selline asi, et see kas on või ei ole ja keemia kahe inimese vahel kas tekib või ei teki. Mul on olnud ka teisi valikuvõimalusi. Kuid mida pole, seda pole. Mu isa oli üpris noor, kui ma sündisin, aga kahjuks ta haigestus ja suri suhteliselt vara ning pole saanud osa paljudest mu jaoks olulistest sündmustest. Minu jaoks on vanuse teema absoluutselt pseudoteema, nii et ma ei mõtle hetkekski, mis on kümne aasta pärast. Tõnu on superisa, nii palju kui ta saab lastega koos olla. Usun, et ta pakub neile rohkem, kui oleks suutnud veel kümme aastat tagasi. Ma ei taha kellelegi liiga teha, aga terve maa on täis ilma isata kasvavaid lapsi ja seda põhjusel, et isadel on teised prioriteedid. Ka surma võib meist igaüks igal ajal saada, olgu noor või vana, kukk või kana.
Sa oled valmis ka üksi koormat kandma ja lapsi kasvatama?
Loomulikult. Selleks peab olema iga naine valmis. Kui ma hakkasin aastaid tagasi Tõnuga suhtlema, siis kultuuriringkondades muiati, vaadati ja sahistati, et kaua me ikka koos püsime. Nüüd on sellest ringkonnast vaid üksikud paarid kokku jäänud. Vanus ei ole mingi näitaja. Kui hakkad selliste asjade peale mõtlema, siis ei saagi õnnelikult elada. Iga inimene peab jõudma äratundmiseni, mis on see õige tema jaoks ja sellest kohe kinni haarama ning hakkama elu nautima.
Mis on teie õnne saladus? Me suhe ei ole igavaks muutnud. Seda võib nimetada parajaks tõrksa taltsutuseks, kusjuures Tõnu on see taltsutaja. Ma olen meie pere raske natuur ja Tõnu on minuga väga hästi hakkama saanud. Meil pole tekkinud rutiini ja ninnu-nännu igavust. Meil on vahel üsna mustlasperekond, kuna me oleme Tõnuga mõlemad temperamentsed.
Kas te kodus näeb ka lendavaid taldrikuid või tummfilmi?
Absoluutselt mitte. Taldrikute lõhkujad pole me kumbki. Tummfilmi varianti aga esineb päris tihti.
Pinged tulevad tööst, väsimusest? Ei tule tööst, pigem väsimusest. Pärast teist last on pingeid palju vähem. Esimese lapsega oli olukord uudsem, siis mängis Tõnu tõelist kangelast ja istus koos lapsega kõik ööd üleval. Tulemuseks oli kaks väsinud inimest. Nüüd ma tegin otsuse, et majas peab olema üks väsinud inimene ja teine peab olema puhanud. Nii et ma lasen Tõnul täielikult välja puhata ning hoian magamatuse ja unetud ööd endale. Tõnu võib käia, kus tahab, ja puhata, millal tahab, peaasi, et ta on rõõmus ja rahul. Kui mees on puhanud ja rõõmus, siis on ka kodus parem õhkkond. Mõtle, kui on kaks väsinud inimest, kes kraaksuvad...
Sa oled end Tõnu heaolu nimel täielikult ohverdanud?
Ega ma ei ole end üksnes Tõnule pühendanud.
Oled andnud Tõnule palju vabadust? Jah. Aga ausalt öeldes ta väga kodust ära minna ei tahagi. Ta ei käi palju üksinda «kolamas». Aga tal peab olema see teadmine, et tal on selleks õigus ja võimalus.
Tõnu esietendustel käid ikka?
Tõnu küll poriseb, aga ma käin kõikidel esietendustel, kui vähegi võimalik. Ta saab ju pärast mu käest õiendada, ma olen üpris karm kriitik.
Ta võtab su kriitikat kuulda? Jah, sest ma ei ole naine, kes imetleb kõike, mida mu mees teeb, vaatab suu lahti ja plaksutab kaasa. Olen üsna karmi ütlemisega ja kriitiline paljude asjade suhtes. Aga mis puudutab Tõnu rolle, siis ega ta väga palju metsa pannud ei ole ja väga palju viriseda polegi.
Milline on su lemmikroll? Eks ta ikka «Käopesa» oli. Viimastest töödest ehk Andrese osatäitmine Vargamäel. Tõnu on selline näitleja, kes pühendub sada protsenti rollile. Õnneks pole ta aga 24 tundi näitleja. Elunäitlejad, kes igas pulmas nalja teevad, pole teatrilaval tuhkagi väärt.
On ka selliseid, kes rolli õppides lähevad osasse sedavõrd sisse, et võtavad selle koju kaasa.
Tõnu ei ole taoline. Teatrist väljudes jääb tema roll teatrisse. Tekste õpib ta aga kodus küll. Ja kuna Tõnul on sageli suured osad, siis teeb ta seda nädalate viisi. Kerge see pole.
Kas Tõnul on tekstide peale hea mälu? Pigem mitte ja ta näeb tekstide omandamisel väga palju vaeva.
Mida te vabal ajal teete? Praegu oleme kogu vaba aja lastega. Meil on üks suur ühine hobi — kalapüük. Kuigi me elame mere ja jõe ääres, on Tõnul mingi kiiks, et tema kodu lähedalt ei püüa, vaid kalale on tarvis sõita hästi kaugele. Räägivad, et tal on hea käsi. Ja nii uskumatu kui see ka pole, ka minusugune energiapomm on võimeline kaheksa tundi järjest spinningut loopima. Teine hobi on Tõnul mootorrattad. Tal on eluaeg justkui üks laps lisaks olnud. Viimasel ajal olen hakanud mõtlema, et ma võiks ka motokaga sõitma õppida ja endale motika osta. Kes teab, võib-olla saab ka sellest Tõnu harrastusest meie ühine hobi.
Räägib see mootorrattaga sõitmine mässavast iseloomust? Pigem vabaduse tundest. Istud tsikli selga ja tuul puhub pea puhtaks. Tekib tohutu vabaduse tunne.
Näitlejatele omased pummeldamised ja suurejoonelised peod on nooruspõlve jäänud?
Tõnu pole kunagi viinanina olnud ja meie koosoldud aja jooksul olen ma teda haruharva vindisena näinud. Tõnu on ka selles mõttes printsipiaalne, et pisikeste lastega kodus ei veinitata. Jutud sellest, et näitlejad on kõik joodikud, on naeruväärsed.
Tõnu on igati tervislike eluviisidega? Üldiselt küll, jah. Ta liigutab ennast piisavalt, oskab ennast hoida. Kui on närvilisem, väsitav periood, siis Tõnu magab. Olen ka Hans Johannese puhul täheldanud, et kui ta saab haiget või teeb pahandust ja saab riielda, siis ta ütleb, et ma tahan nüüd magama minna. Lähebki teki alla ja jääb magama või on mõnda aega seal niisama. Uni on parim ravim.
Lavaväliselt Tõnu end seltskonnas ei eksponeeri.
Kui Tõnu eksponeeriks hommikust õhtuni end ja oma eraelu ajakirjanduses, siis ta kindlasti ei oleks mu mees. See ongi tema pluss, et ta seda teha ei taha. Ka seda intervjuud küsisite te ju kaua ja lõpuks olen mina üksi see, kes nõustus natuke meie asjadest rääkima. Aga eks me ikka Tõnuga käime erinevatel üritustel, kuhu meid on kutsutud. Suurtele käimistele panevad praegu piiri lapsed ja ka Tõnu tööalane hõivatus. Sellest on meie käimised pärsitud, me ei pirtsuta.
Küllap pole Tõnul olnud põhjust vinguda.
Jah, noh. Meie suhtes pole seda skandaali. Eks igast inimesest imeks midagi välja, aga meil pole luukeret kapis.
Kui palju sa suhtled Tõnu täiskasvanud lastega? Meil on täiesti normaalsed suhted. Tõnu tütrega ma lausa sõbrustan. Poeg ei ela Tallinnas, mis tõttu temaga suhtlen harvem. Tõnu jaoks on nad aga väga tähtsad inimesed.
Mis iseloomuomadusi teie ühised lapsed näitavad? Kasvatajad räägivad, et Hans Johannes on lasteaias pigem individualist ja ei soovi väga kambas midagi teha. Meenutab Tõnu. Aga muidu on ta laheda jutuga ja väga kaastundlik. Kui kellelegi tehakse haiget, siis on ta väga osavõtlik. Ma olen Hans Johannesesse väga kiindunud. Ta on üks äraütlemata armas kuju. Kui ootasin Karl Joonast, tekkis mul äkki paanika. Ma ei saanud aru, et kuhu peaks veel mahtuma Karl Joonase armastus. Alguses võttis aega teise lapsega kohandumine, kuid armastus tuleb ju iseenesest. Tõnust on ka palju abi olnud, ta on mind ikka kõvasti maa peale toonud. Karl Joonase loomuomadusi on veel vara kirjeldada, kuid memmekas ja issikas on ta küll. Ta sõna otseses mõttes ripub küljes.
Milline isa on Tõnu lastele? Tõnu võtab last kui endasugust, ta ei ninnuta ja ei nännuta. Hans Johannesega räägivad nad suurte inimeste juttu, käivad metsas, jalgrattaga sõitmas, rippsillalt kive vette loopimas ning golfiväljakutel kolamas. Pesevad autosid ja ajavad poiste asju. Hansule väga meeldib Tõnuga olla. Tõnu on palju ära ja need koosoldud hetked on siis seda erilisemad. Kui lasteaiast tuleme, küsib Hans alati, kas isa on kodus. Kui ta saab eitava vastuse, siis on väga õnnetu. Karl Joonas sai 10kuuseks ja eks tal on natuke teise lapse sündroom. Kogu tähelepanu peab talle minema, muidu on kohe solvumine. Tõnu tõesti väga hellitab ja hoiab neid.
Kas praegu on veel palju unetuid öid? Jah, on küll! Hans Johannes magab juba oma toas ilusti terve öö. Tegelikult on Hans alati hästi maganud. Karl Joonas jääb õhtul küll ilusti magama, aga öösel tahab kaissu tulla ja siis tuuseldab seal suures voodis ringi nii, et keegi ei saa magada. Karlil hakkavad vist lõpuks hambad tulema ja sellest ka ärevus.
Lapsed on terved olnud? Üldiselt küll. Kuigi Hans Johannes on väikevennale lasteaiast kõiksugu haiguseid toonud — alates silmapõletikust kuni tuulerõugeteni. See on kahjuks paratamatu.
Kes poistele toredad nimed välja mõtles? Hans Johannese mõtles Tõnu välja. Meil oli hunnik nimevariante juba siis, kui tita alles kõhus oli. Aga Tõnu oli seisukohal, et vaatame ikka lapsele pärast sündi näkku ja siis otsustame. Teise lapsega oli nii, et Joonas oli minu poolt, aga kuna tahtsime, et oleks ka kaks nime, siis Tõnu lisas Karli. See sobis, sest ka mu vanavanaisa nimi oli Karl.
Näkku vaadates on lapsed Tõnu koopiad?
Ei ole. Naljakas on see, et mõlemad poisid on heledate juustega ja sinisilmsed, mina olen brünett ja pruunisilmne. Kusjuures pruun peaks olema dominentne. Öeldakse, et Hans Johannes on rohkem isasse, aga Karl Joonas jälle minu nägu. Mu arvates on nad ikka enda nägu, segu meist kahest.
Hans Johannes ei taha isa eeskujul näitlejaks saada?
Ta ei teadvusta endale, et Tõnu on näitleja. Ta ei teagi, kes see «näitleja» on. Ta tahab saada «liiva sisse hüppajaks» ehk siis kaugushüppajaks. Filmid, kus isa Tõnu mängib, on Hans Johannese arvates kolefilmid, sest kõik täiskasvanute filmid on kolefilmid. Ta pole oma isa kordagi laval näinud. Ta on käinud ainult lasteetendusi vaatamas. Meie põhimõte on see, et lapsi ei veeta kaasa hilisõhtustele etendustele ja kontsertidele, vaid pannakse normaalsel ajal magama.
Kas sa maal eraklikuks ei karda jääda? Ei, kaugel sellest. Olen hea suhtleja. Meil on palju häid sõpru, kes pole teatriinimesed ja kelle on mu ellu toonud Tõnu. Me lävime aktiivselt ja võtame neid alati suure rõõmuga kodus vastu. Ka ise käime lastega palju väljas. Suvel on meil saanud traditsiooniks külastada oma kalleid sõpru Hiiumaal ja käia puhkamas suvekodus Saaremaal.
Millal juristikarjääri aktiivselt jätkad? Ma arvan, et aastakese olen veel kodus ja siis lähen tööle tagasi Hansapanga juriidilisse osakonda. Meil on seal tugev tiim ja loodan, et põnevaks alles läheb, sest tööd ja väljakutseid on palju. See on keeruline, aga huvitav amet.
Kaua Tõnu laval jätkata kavatseb? Mis küsimus!? Ta on füüsiliselt ja vaimselt nii heas vormis, et loobumine pole jutukski tulnud. Ja ta on endiselt väga nõutud näitleja. Pole päevagi, kui talle ei tehtaks mõnda pakkumist.
Tõnu läbipõlemist ei karda? Ma arvan, et läbipõlemine sõltub inimese vaimsest seisundist. Kui sul on tore kodu, suhted lähedastega korras ja tervis kombes, siis pole probleemi. Kõik sõltub natuke ka mõtlemisest. Hetkel Tõnu küll mingeid läbipõlemismärke ei ilmuta, ta on väga mõnusas vormis.
Kodune härra Kark
* Kadri ja Tõnu elavad Tallinnast 25 kilomeetri kaugusel Jõelähtme vallas. Pereisa alustab päeva lõuatõstmiskangil lihaseid venitades, seejärel teeb ta sörkjooksu Jägala jõeni ja tagasi.
* Tõnule meeldib paar korda kuus kala praadida või soolata. Pärast praadimist tuleb tube hästi õhutada, sest Katule, nii kutsub Tõnu hellitavalt oma naist, ei meeldi kala rookimise ja valmistamise lõhn.
* Näitleja armastab koduõues toimetada. Näiteks muru niita või väikestviisi tootsipeenart pidada. Seal kasvavad till, salat, sibulad ja redised.
* Tõnu kirg on juba 40 aastat olnud mootorid. Ta kutsub oma Suzuki Vitara maasturit käruks ja Yamaha Bulldogi tsiklit motokaks. «Tsiklita olen nagu mõni talumutt ilma lehmata,» sõnab Tõnu.
* Tõnul on lisaks Karl Joonasele ja Hans Johannesele kaks täiskasvanud last. Poeg Tõnis elab Tartus ja on inglise keele õpetaja. Tütar Kristi töötab farmaatsia alal.
