Teade on üllatav, sest kaheksa sajandit oli arvatud, et mongolite suur väepealik oli sama kirjaoskamatu kui hobune, kelle seljas ta ratsutas.

Avastuse autoriks on Põhja-Hiina Sise-Mongoolia ülikooli teadlane Tegus Bayaryn, kes viitab oma teooria tõestuseks Tšingis-khaani enda käega kirjutatud läkitusele.

Kirjutis pärineb aastast 1219 ja see avastati ühele hiina tao preestrile saadetud raamatust.

“Mongolikeelne läkitus on kirjutatud ainulaadses stiilis ja toonil, mis võis kuuluda üksnes suurele valitsejale endale,” ütles Bayaryn. Kirjas lisatakse, et Tšingis-khaan on andnud oma nõunikele korralduse koostada tao preestri õpetustest käsiraamat ja kavatseb seda isiklikult lugeda.

Seni olid ajaloolased arvamusel, et Tšingis-khaan oli kirjaoskamatu, kuna mongoli kirjakeel loodi alles 13. sajandil, siis oli väejuht juba 40. eluaastates ega oleks eeldatavasti jõudnud enam lugema ja kirjutama õppida.

Tšingis-khaan sündis arvatavasti 1167. aastal ning suutis purustada ja alistada suurema osa talle vaenulikke hõime ning luua mongoli riigi, mis ulatus läänes Poola ja Ungarini.