Tšintšiljad on arukad loomad, nentis Kirs, jutustades, kuidas ühel tšintšiljaemal ei jätkunud poja tarvis piima.

“Perenaine käis tšintšiljapoega öösel ja varahommikul pipetiga toitmas. Ühel päeval haaras tšintšiljaema initsiatiivi enda kätte, võttis pipeti esikäppade vahele ja toitis oma poega nõnda edasi,” rääkis Kirs Lääne Elule.

Endine kalur ja liikluspolitseinik Arvo Kirs elatab juba kümme viimast aastat oma peret tšintšiljasid kasvatades ja soovitab seda teistelegi. Martna valla Kirsioja talu ei ole turismitalu, kuigi suvel käis seal inimesi Ameerikast, Saksamaalt, Soomest ja mujalt. Turism on Kirsi perele vaid suhtlemisvorm. Talu sissetulek tuleb tšintšilja ehk villakhiire kasvatusest.

Lehmapidamist nimetas Kirs kahekordseks lüpsiks: “Sina lüpsad lehma, keegi teine aga sind.” Peale tšintšiljade kasvatab Kirs küülikuid.

“Küülikud paljunevad kiiremini ja annavad korraga rohkem järglasi,” ütles Kirs põhjuse. Tänavu talvel ostis ta üheksa tõuküülikut Kastor-Rex ja Tšintšilja-Rex. Nüüd on neid juba sadakond. Lisaks kasvatatakse talus kanu ja faasaneid. Kirsioja talu 20 faasanit jookseb mööda metsi ringi. Faasanimunadest inkubeeris Kirs ise pojad, sest linnud pidavat üksteise mune lõhkuma.

Kirsi meeles mõlguvad suurejoonelised plaanid, sest ta tahab ka oma forellitiiki laiendada.