“Kui ma aastaid tagasi kossutossud jalga vedasin ja kadunud kultuurikilomeetrile esimest kilomeetrit jooksma läksin, olin üsna veendunud, et jooksmine on jälk, nüri ja umbeigav tegevus,” meenutab Kagge, kes nüüdseks ei kujutaks elu ilma spordita ettegi.

“Mu väikesed sportlikud saavutused on tõstnud selgelt mu enesekindlust ja ma ei mõtle enam küüsi närides, mida järgmise kolmapäeva saatesse teen või mitu saadet on jäänud hooaja lõpuni. Tunnistan ausalt — minust on saanud rahvaspordiürituste ori. Mulle meeldib käia võistlusel. Mulle meeldib saada finišis medal!” kinnitab Kagge.