Kas 805 miljoni kroonise käibega Amserv Grupi suurosanik RAIVO KÜTT on õnnelik inimene? Vähemalt väliselt küll.
Raivo Küti (40) elus on olnud mitmeid olulisi kohtumisi. Üks neist vähetuntud noormehega, kel nimeks Taavi Veskimägi ja kes sai tuntuks aastaid hiljem. Isiklikus elus oli kahtlemata olulisim kohtumine praeguse abikaasa Susannaga (40).
Pool miljonit Res Publicale
Mõni aasta tagasi otsis grupp noorukeid sponsoreid. Nii trehvasid ühel õhtupoolikul Tallinnas Pärnu maanteel asuvas ungari restoranis ärimehed Raivo Kütt ja Raivo Aavisto ning ühe ministeeriumi noor ametnik Taavi Veskimägi, kes esindas tol hetkel tundmatut poliitilist jõudu nimega Res Publica. «Eks Taavi moosis. Aadetega läks asi kokku, aga väga tõsiselt me alguses ei võtnud,» ütleb Kütt.
Ei tea, kas Veskimägi jättis nii hea mulje, aga Kütt ja Aavisto ehk Amserv Grupp andsid poistele kohe pool miljonit krooni. Täpsemalt öeldes kandsid üle.
«See ei aita mul täna rohkem autosid müüa. Ma olen saamatu, kui vaja poliitilist mõju oma äri eduks keerata,» muigab Kütt.
Aavisto sõnul oli neil omavahel vaikiv kokkulepe poliitikasse mitte sekkuda. «Kuid selleks hetkeks olime avatud. Poliitikutevaheline mudamaadlus ja võõrandumine valijaist oli meid piisavalt tüüdanud. Ei tahtnud enam jääda kõrvaltvaatajaks,» kinnitab ta.
«Lõppkokkuvõttes on need sponsorsummad tühised,» ütleb Kütt, Res Publica toetaja ja liige. «Mitme aasta peale oleme suurte toetajatega võrreldes pigem tagasihoidlikud.» Poliitika kõlab kui uus meelelahutus Küti hobide pikas reas. «Harrastused hoiavad erksana,» tunnistab mees ise.
Armumine tööpostil
Viimastel aastatel on Kütt golfist loobunud. Ta hakkas jahimeheks ning õpib tennist. Praegu saab Kütt oma abikaasalt Susannalt pähe, kuid varsti loodab teda võita. «Ega ma õieti veel servida ei oska,» arvestab Kütt oma võimalusi.
Vahel on Kütt mõelnud golfi juurde tagasi pöörduda. Niitväljal käis ta ikka koos perega mängimas. Ka Susanna tegi green-cardi ära, ilma selleta väljakule ei lasta.
Raivo ja Susanna on olnud neli aastat abielus, aga nad tunnevad teineteist juba 15 aastat. Paar kohtus eelmise riigikorra ajal, kui Kütt oli ETKVL Koondis Auto kommertsdirektor. Susanna astus ühel hetkel kabineti uksest sisse. Muide, kõrvalkabinetis istus Jüri Mõis.
Armastus tööpostil? Kütt isiklikku elu ei kommenteeri. Ta on teist korda abielus, eelmise naisega on 14aastane poeg Tanel-Erik, kes mängib basskitarri. See on hea, et poisil on hobi, usub Kütt. Noormees võtab teist aastat bassitunde.
Kas Leivo juhtum hirmutab? «Väga raske on kätt ette panna ja jälgida. Tuttavate jutu järgi on koolides narkootikume päris palju liikumas,» sõnab Kütt.
Ka jahipidamises on autoärimehel ette näidata häid tulemusi. Ta uhkuseks on Saaremaal lastud hirvepulli sarved. Metsseale pole Kütt veel pihta saanud. Enamasti käiakse ajujahil ja siiani on siga jooksnud alati teiste meeste püssi ette.
Kütt kütib jahindusklubi Diana koosseisus, kuhu kuuluvad näiteks Peetri Pizza omanik Madis Kinks, Tallinna Külmhoone juht Margus Puust, hotelliärimees Toomas Sildmäe, showmees Hannes Võrno, kalatööstur Toomas Kõuhkna jt. «Väga mõnus on aeg maha võtta ja nädalavahetusel värskes õhus viibida,» tunnistab jahimees.
«Logelemine on talle võõras,» valgustab sõber ja äripartner Aavisto. «Ta on suur tugev mees, aga sooja loomusega. Ta peab olema alalises tegutsemises.»
Poliitikasse sisenemine tihendas veelgi Küti pingelist graafikut. Lisandusid ametikohad nagu Tallinna linnavolikogu liige, Pirita halduskogu aseesimees, Eesti Vanglatööstuse nõukogu esimees.
Viimasele kohale sai Kütt justiitsminister Ken-Marti Vaheri pakkumisel. Alguses tundus see ettepanek hirmutav, aga nüüd on süsteem selge. «Tähtis, et vang ei kaotaks töötegemise harjumust,» leiab ta.
Kütt tunnistab oma missiooni: «Vangidega on meil see jama, et 70 protsenti vabanenud ja «ümberkasvatatud» vangidest satub varsti vanglasse tagasi. Naaberriigis Soomes on seis palju parem.»
Jääb ettevõtjaks
Enda sõnul jääb Kütt aga ettevõtjaks ja spordijuhiks. Kunagi sõber Aavisto ja 12 000 rublaga alustatud ärist on kasvanud automüügi impeerium üle terve Baltikumi.
«Ta on nii hea algataja kui ka järjekindel elluviija. Lisandub korralik ärivaist ning protsesside hiilgav tunnetamine,» ütleb partneri kohta Aavisto.
Arvude keeles on 12 000 rubla kasvanud 66 miljoniks krooniks. See on muljetavaldav jackpot. Kas Kütt on saanud rikkaks ja õnnelikuks? Väliselt vaadates kindlasti. Tal on kaks ametiautot: kuldne Lexuse sedaan LS430 ja kuldne Lexuse maastur. Maja Meriväljal. Ta on 805 miljoni kroonise käibega Amserv Grupi suurosanik.
Kuid tal on ka 26aastane maja laenuleping. «See on otstarbekas,» sõnab ärimees. «Parem, kui raha keerleb ettevõtluses. Kogu aeg tuleb juurde investeerida. Läinud aasta kasum oli 12 miljonit krooni, sellest enamik tuleb investeerida.»
Vaikselt on kasvanud ka ettevõtte laenukoormus. Loomulikult on see tühine, võrreldes Enn Pandi juhitava Tallinki miljardiliste võlgadega, kuid ka 40 miljonit võlgu pole köömes.
Läinud aastal tõmbuti tagasi Leedu turult. Turuosa oli liiga väike, et investeeringute võidujooksuga kaasa minna.
Uutele turgudele on kõige kasulikum siseneda langusperioodil, hindab ärimees. Nii mindi Lätti 1999. aastal, kui kõik nägid asju mustades värvides. «Ma kadestan advokaate ja notareid, kes peavad vaid vahetevahel uue arvuti ostma,» ütleb Kütt.
Kaart kabineti seinal
Mõnes mõttes jäävad mehed alati lasteks: neid erutavad uued mänguasjad. Küti kabineti seinal on kaart, mis on tihedalt täis punaseid täpikesi. Kus täpikest pole, seal ei ole Kütt ka käinud. Reisinud on ta ligi 50 riigis, nii karatevõistlustel kui ka autoesitlustel.
Karate on Küti ammune hobi, tal on must vöö. See on viinud ta Eesti Karateföderatsiooni presidendi toolile. Sporditegemise ajast on Kütil Res Publicas ka üks vana tuttav — Jaanus Rahumägi. Koos käidi karatetrennis Lembit Kolgi juures.
Kütt on aidanud ka Kolki, kes juhtis mõnda aega politsei eliitüksust. «Toetasin K-Komandot relvade ostmisel,» poetab ta. Vastavat tegu tunnistab vimpel, mis on Küti kabinetis aukohal.
Muu träni hulgas jääb silma kin?all. Kust see pärit on? Marokost, seal oli Toyota autode esitlus.
Viimasel ajal reisib meie loo kangelane mootorrattaga. Üle-eelmisel aastal käis sellega Veneetsias. Eelmisel suvel aga Euroopa põhjapoolseimas punktis, Nordkapis. «See oli sportlik ettevõtmine — 600 kilomeetrit päevas Norra mägedes. Korra kukkusin. Nii et kaks viimast päeva oli päris valus sõita,» kirjeldab Kütt. Sel suvel on plaanis teha ring Lõuna-Euroopas.
Kolmandiku aastast viibib Kütt Tallinnast eemal. Tavaliselt ilma abikaasata, tööasjus. Kütt ei nimeta seda põgenemiseks.
Vaatan kaarti kabinetiseinal. «No Venezuelas ja Barbadosel käisime koos abikaasaga,» ütleb Kütt. See on kõva sõna. Üks mu ekskolleeg nägi Venezuela naiste puusi veel neli aastat pärast reisi unes.
Õpetus parteikaaslastele
«Mulle imponeerib noorte respublikaanide töötahe. Kuid on väike oht, et 12–14tunniste tööpäevade tõttu jääb neil pere loomata,» arvab Kütt. Äris on ta taolist elustiili ja saatust korduvalt näinud.
On ta sellest Taavi või Ken-Martiga rääkinud? Ei tea.
Ta on teinud rahandusminister Taavi Veskimäele ettepaneku muuta veidi maksuseadust. «Kui plaanis on juriidiliselt keerulisem tehing, ei ole ettevõtjal võimalik saada lõplikku hinnangut, kas tehing on seaduslik,» kirjeldab Kütt. «Audiitor ei julge seda anda. Soomes on ettevõtjal õigus pöörduda maksuameti poole ja küsida, kas tehing on õige. Seejuures maksuameti arvamus peaks olema vettpidav ja kohustuslik ka maksuametile endale. Amet ei tohiks viis aastat hiljem rünnata ja öelda, et nüüd me mõtleme teisiti.»
Küti arvates ei soovi rõhuv enamus ettevõtjaid, eriti suurettevõtjaid riiki petta. «Milleks seda riski võtta?» küsib ta. Elu on niigi magus.
Liiga palju suhkrut kohvi sees aga head ei tee. «Firmades pole selliseid varusid, et alati maksuameti nõuetele vastu tulla,» teab Kütt. Tema sõnul on nii mõnegi suure nõude puhul nii ettevõtte kui ka maksumaksja tapmine riigile ja ühiskonnale kõige kallim lahendus. «Praegu on ettevõte vaidluses maksuametiga madalam organ. Kui ettekirjutus tehtud, võetakse raha käibest ära vägivaldselt,» kurvastab Kütt.
Eks ta ole.
