"Meie poistel ei ole veel telefone, sest neil on niigi liialt asju. Saab ka ju telefonita: kui keegi tuleb kallale, siis karjud, kui abi on vaja, siis küsid," rääkis ta Õhtulehele.

Seevastu raamatud on neile alati lubatud, igasuguses koguses, sest lugu, mis toimub lugeja peas, on palju enam kujutlusvõimet ergutav, kui selgepiirilises vormis ekraanil jutustatu.