Oma erakonnast oleks Helme hea meelega saatnud enda asemele oma erakonna noortekogu Sinise Äratuse juhi Jaak Madisoni, kuid produtsendid polnud sellega nõus. Meeldivaks loodusseikluseks ta TV3 tõsielusarja kindlasti ei pea. “Elu on piisavalt põnev, et ma ei peaks meelelahutuseks soos sumpama. Minu jaoks on meeldiv loodusseiklus see, kui ma lähen kaheks tunniks perega seenele või niisama jalutama. Muidugi olen ma saates selle pärast, et see aitaks Konservatiivse Rahvaerakonna parlamenti! On aeg!”

“Sellega läks nii, et algul võtsid sõrme ja siis käe,” muigab Helme TV3 veenmistaktikat kommenteerides. “Millalgi sügise alguses räägiti detsembris mõnepäevasest metsas tehtavast saatest ja siis ühel hetkel oli see 4-päevane üritus vahetult enne jõule. Aga ei pidanud väga veenma, paar telefonikõnet, mis selgitasid asja iva ja ma olin nõus. Tõsi ta on, et tööga on üle pea kiire aeg, aga minu jaoks on kõige raskem nii pikalt kodust ära olla. Perekond on siiski ka leppinud, elavad asjale kaasa. Ma ise üritan asjasse suhtuda nii, et tegemist on enne viimast valimiskampaaniaspurti võimalusega end argitoimetustest välja lülitada ja n-ö aktiivselt puhata ilusas looduses ilma telefoni ja meilideta."

Helme tunnistab, et külma ei armasta ta kohe üldse ning tema jaoks algab külmetamine siis, kui temperatuur langeb alla 25 soojakraadi. “Ma külmetan suurema osa aastast ja sageli ka siseruumides! Märja vastu aitab see, kui korralikult lõkke peal asjad ära kuivatada,” teab ta rääkida. Helme nendib, et lageda taeva all ööbimist on tal 20-aastase Kaitseliidu liikmeks oleku jooksul ette tulnud päris palju. “Lumi ei tule ilmselt maha, aga ma ei usu, et ta asja paremaks ka teeks, pigem veel märjemaks ja külmemaks. Muidugi oleks siis valgem ja meeldivam metsa all. Pisut murelikud tunded muidugi valdavad, sest ma ei tea siiani, mis varustus meile lõpuks antakse — sellest sõltub väga palju,” arutleb ta endamisi.

Saate kokkumonteerimises osas on Helmel omad kahtlused. Ta nimelt ei usu, et objektiivsus on inimvõimete piires selle saate kontekstis. “Põhimõtteliselt oled neli ööpäeva luubi all ja pead käituma vastavalt, see ongi mu meelest selle saate kõige suurem väljakutse — mitte külm ja märg. Küsimus on, kas see on mul kogu aja meeles, kas ma olen võimeline end kogu aja välja pidama ja kuidas teised saateosalised seda teevad. Mul on mõistagi olemas plaan, mismoodi end üleval pidada, aga oleks minu poolt hetkel väga rumal seda konkurentidele teada anda,” nendib ta kavalalt.

“Kõige vähem tunnen ma Liina Rauda, olen talle paar korda tere öelnud, sama võib öelda Yoko Alenderi kohta. Mihhail Kõlvartiga olen paaril korral debateerinud ja mingitel konverentsidel vaielnud. Kristiina Ojulandiga olen tihedamalt suhelnud viimasel poolel aastal seoses nüüdseks küll mitte teostunud plaaniga teha valimistel ühine nimekiri. Marko Pomerantsiga sain tuttavaks 2001. aastal, kui töötasin Rakveres Virumaa Muuseumites, ta oli siis maavanem. Oleme ka hiljem siin-seal kokku puutunud. Ma kardan, et mul on nende kõigiga ühiseid vaateid hõredalt, olen ikkagi konservatiiv ja Eestis on ainult üks konservatiivne erakond,” analüüsib ta ning lisab juurde, et viimati esitatud väitele vaidleks Marko kindlasti vastu.

“Maailmvaateliselt kõige kaugemad on minust kahtlemata sotsid ja reformikad, aga ega ma ei näe mingit maailmavaatelist ühisosa ka Keskerakonna esindajaga,” jätkab ta. “See, kellega teravaks võib kiskuda, sõltub siiski pigem mitte maailmavaatest, vaid maailmatunnetusest, ehk siis sellest, kuidas keegi end üleval hakkab pidama. Ma usun, et esimese päeva-pooleteise jooksul toimub teatav üksteise suhtumise luuramine ja mida lõpu poole jõuame, seda põnevamaks läheb!” ennustab Helme.