Kirsti Timmer räägib, et ta ei muutunud kaardimooriks üleöö. “Ma olen sellega eluaeg tegelenud. Mul on suguvõsa selline, kus vereliinipidi see edasi kandub, aga ma pole sellest rääkinud kunagi väga,” ütles Timmer ja lisas, et on alati proovinud oma sõpru-tuttavaid sellega aidata.

“Mingi aeg ma häbenesin seda või mul oli selline tunne, et olen imelik,” ütles Kirsti. Andekas naine paneb kaarte neile, kes soovivad. Tema juurde tuleb igasuguste muredega inimesi. On neid, kellel on suhte- ja töömured, kuid leidub ka inimesi, kellel on pisut teistsugused küsimused. Sageli huvitavad sellised küsimused Kristit aga rohkem. Näiteks on mõned inimesed otsinud vastuseid lähedase äkksurmale. Huvi on pakkunud ka paranormaalsed asjad.

“Täna päeval sain hästi ilusa kirja ühelt naisterahvalt, keda paar aastat tagasi aitasin,” ütles Kirsti. Ta tunnistab, et sama naisterahvas jättis paar aastat tagasi Kirsti juures käimise pooleli, sest pidas kogu kaardijuttu hämaks. Nüüd mõistis aga sama naine, et Kirsti jutul oli tõsi taga.

Kirsti Timmer räägib TV3-le ka seda, et käib hingedepäeval surnuaias ja paneb küünlaid hoopis seal. Naine lisab, et tema poole on pöördunud ka inimesed, kes ütlevad, et panid küünla ja siis kuulevad peale seda samme ja muid hääli. Vanade kommete kohaselt saadeti hinged alati ka tagasi oma kohta. Timmeri sõnul tuleb hinge tänada, et ta tuli ja ta kenasti ära saata. Hingedele võib jätta näiteks šokolaadi ja konjakit. “Seda nad armastavad,” ütles Timmer lõpetuseks.