Nädala lõpus hakkab end lindile kerima Andres Puustusmaauus film «Rotilõks», mille tarvis andis lõviosa rahast Roberto de Silvestri, kes on Eestisse investeerinud juba kokku 200 miljonit krooni.
Et «Rotilõksu» võtete stardipauguks pühapäeval kõik vajalikud ettevalmistused ja paberimajandus korda saada, on rahvusvaheline ärimees ja eestlastele «Unistuste printsessi» saatest unistuste mehena tuttav Roberto de Silvestri (33) plaanipärasest kordi sagedamini lennukiga Eestisse kihutanud.
Robertol on siinsest suvekuumast võhm väljas — kui kodukohas Monacos oled mõistnud end päikesegrilliks ette valmistada, siis põhjalat tabanud soojalaine oli nagu pauk selgest taevast!
«Mul pole Tallinna kodus õhukonditsioneeri. Surin siin palavuse kätte... Nii palav!» ohkab Roberto.
Tahab Eesti kultuuri tagant lükata
«Mul on Eestis alati tuli takus, aga tahan ka ise võtteplatsi ääres kohal olla, kui filmitakse üles tulisemaid stseene!» lubab Roberto.
Edasi loe värskest Kroonikast!
{poolik}
Sõbramees ja filmi kaastootja Andres Peets pistab aasides naeruga vahele: «Ahah, Roberto, sellepärast sa panidki filmile käe alla, et nägid seda castingut, kus me filmi modelle otsisime...» Roberto puhkeb samuti laginal naerma: «Ütleme, et ettepanek selle filmi sündi toetada oli tagasilükkamatu.»
Filmiprojektis käed külge lüüa ihkas Roberto juba tunamullu, pärast seda, kui oli koos Peetsiga tootnud sarja «Unistuste printsess», kus ka printsi kehastas. Uisapäisa raha tuulde loopida pole Robertol kombeks, aga kuna antud filmi loovprotsessis lööb kaasa Peets, kelle kultuuritunnetusse on tal usku ja usaldust, võttis Roberto asjaga lähemalt tutvuda.
«Vaatasin, et see on üks tõsine projekt, mil on kultuuriväärtus. Tahan Eesti kultuuri omalt poolt tagant tõugata,» tähendab Roberto. «Ja kuna mul puuduvad kogemused, kuidas tehnilises tootmises osaleda, siis toetan Eesti filmi majanduslikust küljest.»
Filmi tegevustik hargneb mitmes kultuuriruumis, peamiselt Tallinnas. Tootmise poolelt on see Eesti-Prantsuse-Vene ühistöö. Roberto näeb selles lugu, mis kirjeldab hästi tänapäevase eestluse keerdkäike: «See on sõnum sellest, kuidas eestlased on seotud vene kultuuriruumiga ja veidi ka prantsuse omaga, kuhu ma ka ise juurtelt kuulun.»
Linateose püüab linti filminduse raskekahurvägi: maailma hinnatumaid operaatoreid Timo Salminen, näitlejatest vene megastaar Ivan Urgant, Puustusmaa eelmiseski filmis mänginud Mait Malmsten, samuti Tõnu Kark ja mõlemad Ulfsakid. Filmi kinnine esitlus võiks ideaalis olla Tallinnas peetaval Euroopa filmigalal, kuhu tuleb kokku hulk filmimaailma tippe.
Filmikunsti on Roberto juba aastaid harjunud nautima just Eestis: «Kinos käingi tavaliselt Tallinnas, kui on talv, sajab lund...»
Masu pani päitsed pähe!
Kui suure summaga Roberto täpselt «Rotilõksu» sponseerib, lepingu kohaselt avalikustada ei tohi. Andres Peets, kes kirjutab linateosele ka filmimuusika, hindab Roberto panust: «See on oluliselt suur ja piisav, et see film teha.»
Peetsi sõnutsi on majanduskriis muidu kultuuri toetavatele äriinimestele päitsed pähe pannud: «Soov võib ju olla head teha, aga majanduslik olukord ei võimalda kõiki soove täita. Kui sa igal hommikul ärgates vaatad eelmise päeva börsiaruannet, kas su raha põleb, ega siis väga ei kipu raha käest ära andma. Kui asjad lähevad jube halvasti, ega siis miski sunni kolmandaid inimesi toetama. Roberto abi oli meile ikka väga oluline,» tõdeb Peets.
Roberto aga leiab: «Mina saan Eesti ees ainult tänulik olla. Isegi raskel ajal läks mu äril siin üsna hästi. Nii otsustasin anda alati midagi tagasi! Seega toetan nii kultuurisündmusi kui ka heategevuslikke projekte.»
Ta on teinud aga ka otseseid annetusi Eesti puuetega inimestele, kuid ei pea seda avalikuks jututeemaks. Roberto on ka Monaco Alberti heategevusorganisatsiooni üks alalisi sponsoreid. Organisatsioon toetab kitsikuses lapsi.
Jaanipäev on parem kui luksusreis
Roberto tahab toetada ka siinset kultuuri, sest talle meeldib külastada eesti kultuurile omaseid üritusi, mida ta teistes riikides reisides ei koge:
«Mulle tohutult meeldib Leigo Järvemuusika festival. Ma pole üheski riigis näinud midagi võrdväärset. See on unikaalne! Sel aastal lähen ka kindlasti seda nautima.»
Välismaalase jaoks on väga muljetavaldav ka meie laulupidu. Roberto leiab, et sellised üritused kirgastavad meelt sootuks enam kui hiljutine lõbusõit oma jahil, millega ta alustas Veneetsiast ja liikus edasi piki Horvaatia rannajoont. Roberto tõdeb aga, et luksuslik meelelahutus ei pruugi sugugi alati tagada head väljalülitust:
«Veetsin terve päeva oma Blackberryga (multifunktsionaalne telefon – toim), nii et sõbrad juba tahtsid, et selle vette viskaksin. Ma pidin aga kogu aeg tööasju ajama Prantsusmaa äripartneritega, sest seal inimesed väga juulis ei puhka.»
Robertole meenub veel, mis Eestis kuldaväärt: «Jaanipäev!» Selle hääldab ta välja sulapuhtas eesti keeles. «Tavaliselt tähistan jaanipäeva Saaremaal. Mulle meeldib, et Eesti inimesed hoiavad traditsioone.»
