Loomakaitseselts lubab, et lahing ärimees Urmas Lalli vastu kestab seni, kuni mees loomapiinamisega elatist teenib. Urmas Lall aga kinnitab veendunult, et süüdistused on vaid asjatundmatuse tagajärg.
#p1#Lilleletil, pikkade kaunite rooside vahel ilutseb väikeses ümmarguses akvaariumis kuldkala. Liigutab lehviksaba ning vaatab uudistajatele punnsilmadega otsa.
Esmapilgul kena kooslus, loomakaitsjate sõnul aga on tegemist üsna räige loomapiinamisega. Ärimees, kelle õlgadel süüdistus lasub, on firma Ringolet juht ja omanik Urmas Lall.
Loomakaitseseltsi esinaine Helgi Saar ütleb, et Ringoleti kalakestega tegeldakse juba eelmisest aastast saati. “Lahing pole lõppenud,” kinnitab daam hoogsalt.
“Vähe sellest, et see kalake on imeväikeses akvaariumis. Akvaarium ise on kinnises karbis, karp on kiles ja kile on pealt kinni. Nii ei tohi elusat looma hoida. Kala on samasugune elus hing nagu inimenegi, ta pole lill ega mänguasi,” räägib Saar. “Loomi tohib müüa ikkagi ainult zookauplustes, sest sealsed müüjad teavad ja annavad nõu, kuidas looma pidada. Lillepoe müüjad seda ei oska.”
Muide, tõesti ei oska. Siinkirjutaja jalutas mõned Fildora lillepoed läbi ja tundis kalakeste vastu huvi – lahked müüjatarid aga varustasid vaid Ringoleti telefoninumbri ja võrguaadressiga. Et sealt saab kõik teada, nemad lillepoes eriti soovitada ei oska.
Tsitaat Ringoleti koduleheküljelt: “Akvaariumikomplekt Kalake on oma olemuselt lihtsaim akvaariumisüsteem, mis vajab hooldust mitte enam kui üks keskmine potilill. Just seetõttu sobib Kalake nii lapse hoolealuseks kui ka pereisa arvuti kõrvale stressimaandajaks.”
Komplektis on kolme ja poole liitrine ümmargune akvaarium, kuldkala, üks lapserusika suurune kivi, veidi kiviklibu ja plastmasstaim. Hind orienteerivalt kolmsada krooni, kahekümneviieka eest saab juurde osta kalakese aastatoidu – peopessa mahtuva kotikese, mis tootjate sõnul sisaldab kõike, mida kalal aasta jooksul vaja süüa on.
Reti loomakaupluse müüjatar toetab loomakaitsjate arvamust – nii ei tohiks, kuldkala ei saa sellistes tingimustes kasvada ja areneda ning sureb suhteliselt kiiresti. “Iga päev käib paar murelikku kalapidajat, kes on Ringoleti kalakese ostnud ega oska surnud või sureva kalaga midagi peale hakata,” öeldi Reti loomapoest.
Inimese kapriis
“Kuldkala pole looduslik kala,” põhjendab Urmas Lall omapäraseid pidamistingimusi. “Tema kohta pole olemas parameetreid ja norme, kui suureks ta võib kasvada. Ta on inimese aretatud nagu ka karvutud kassid ja teeklaasi mahtuvad koerakesed.
#p2#Julgeksin väita, et kuldkala pole üldse kala – õigem oleks tema kohta öelda inimese kapriis. Meie omad siin näevad vähemalt kala moodi välja.” Lall näitab taanikeelsest kalaraamatust pilte kuldkaladest, kellel on seljauim välja ning silme alla suured veekotid aretatud. “See siin on loomapiinamine, kui soovite.”
Loomakaitsjad, kes teda loomapiinajaks nimetavad, ütleb ärimees olevat lihtsalt emotsionaalne seltskond, kel pole ei põhjalikke erialaseid teadmisi ega sanktsioneerimisõigust.
“Mis puutub sellesse, et kalakesi transporditakse kilega kinnikaetud karpides, siis see on õige. Ainult et nii kattel kui ka karpidel on hapniku juurdevoolu jaoks õhuaugud,” kinnitab ta.
“Meie kuldkalake on suurepärane komplekt lapsele, kel pole varasemat kalapidamiskogemist. Kuldkala eest hoolitsedes saab ta esimesed kogemused ja võib tulevikus hakata ka suuremat ning mitmete looduslike kaladega akvaariumi pidama.”
Urmas Lalli enda pojal on samuti selline miniakvaarium ning isa Urmas kinnitab, et õige pidamise korral ei juhtu kalaga midagi halba.
“Nagu igal tootel, nii on ka meie omal teatav garantiiaeg. Me garanteerime ostjale, et kui ta järgib kalakesele kaasa antud pidamisjuhendit, elab kala aasta või kaks vanaks. Pikemat aega ei julge nii väikeses purgis lubada. Tean mitmeid meie kliente, nende hulgas ka Mart Laari sekretäri, kellel on meie kalake juba aasta jagu elanud ning kes on väga rahul.
Tegelikult on see toode vaid üks väga väike osa meie firma tegevusest. Meie põhitegevusala on eritellimusel akvaariumide valmistamine. Ja seal, suurtes akvaariumides, ei kasuta me põhimõtteliselt ainsatki kunsttaime, seal on kompressorid ja kõik muu, mida looduslike kalade pidamiseks vaja läheb.
Väidan, et me oleme Eestis ainus firma, kel on akvaristikast ja akvaariumikaladest tõesti põhjalikud teadmised.”
Põhjalike teadmiste allikas, firmajuhi sõnul Eesti informeerituim mees akvaristikas Arkadi Mangeim, viibib meie vestluse juures.
Mati Kaal: “See on piinamine.”
“Eks ta üks paras piinamine ole, see on selge,” ütleb Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal, erialalt loomaökoloog.
“See on ühe eluka ekstreemsete eluvõimete kasutamine kommertseesmärkidel… Kuldkala kuulub kogreliste sugukonda ja kogred on väga vastupidavad kalad.”
Mati Kaal räägib kogreliste ellujäämisvõimest – Valgevenes leiti neid kalu põllult vao vahelt, kus kalakesed pärast kuivanud järve kadumist ilmselt paremaid aegu ootasid.
“Need Ringoleti kuldkalad on umbes samas olukorras, nagu Valgevene kogred olid,” teeb Kaal kokkuvõte.
Toidust ja hapnikust
Koos kuldkalaga ostetud aastasest toiduportsust tuleb kalale anda kolm tera päevas. Põhjendusega, et rohkem süües reostab kalake oma mikrokeskkonda.
Tsitaat kodulehelt: “Ei tasu muretseda sellepärast, et kala võiks end näljasena tunda, isegi kui ta teie poolt antud mitukümmend toiduterakest endale sisse ahmib.”
Mati Kaal: “Selliste kehvade toiduoludega jääb kala kängu. Nagu ma aru saan, on see tootjafirma eesmärk – nii ei saa kala oma pisikese akvaariumi kohta liiga suureks kasvada.”
Reti loomakaupluse müüjatar juhib tähelepanu sellele, et kuldkala – nagu teisedki kalad – tahab saada erinevat toitu, elussööta ja vitamiine. Kolm üksluist terakest on ilmselgelt liiga vähe.
Urmas Lall väidab vastu: “Elustoitu ei peaks Eesti tingimustes üldse akvaariumikaladele andma, sest piisava steriilsuse ja haiguskindluse tagamine on peaaegu võimatu.”
“Meie toit sisaldab kõike, mida kuldkalakesel vaja läheb,” kinnitab Arkadi Mangeim.
Omapärane on ka see, et akvaariumis on vaid üks taim – seegi paraku plastmassist.
Tsitaat kodulehelt: “Elusa akvaariumitaime lisamist me sellesse süsteemi ei soovita. Esiteks on siin taimele kasvamiseks ebasoodsad kasvutingimused , teiseks võib see endaga kaasa tuua näiteks vetikate tekke. Akvaariumitaim toodab päevasel ajal hapnikku ning tarbib süsihappegaasi, kuid öösel vastupidi. Sellega seoses muutub vee pH tase üsna järsku, mis ei ole kalakesele hea.”
Mati Kaal sõnab irooniliselt: ”Kui kala hapnikku saab, tahab ta rohkem süüa. Ja kui ta rohkem süüa saaks, siis ta kasvaks suuremaks ega mahuks enam sellesse purki ära. Järelikult – ei mingit taime! Nagu näha, on äriidee üsna lihtne – eluka ainevahetus töötab n-ö miinimumprogrammil, loom ei söö, ei reosta väljaheidetega vett ega kasva suuremaks.”
Urmas Lall: ”Kui kalal on hapnikupuudus, ujub ta võimalikult veepinna lähedal. Kui kalal on stress, tõmbub ta akvaariumi nurka. Meie oma on ilusti ergas ja uudistab maailma. Magamistuppa ei panda ju ka elavaid toataimi, vähemalt mitte suuri ja paljusid.”
Arkadi Mangeim: ”Kui ostate lillepoest väikese palmi, kasvab ta pisikeses potis. Kui tahate palmi suureks kasvatada, peate ta ümber istutama. Kes keelab kuldkalakest suuremasse akvaariumisse ümber paigutamast?”
“Kogu see purgis kalapidamise soovitamine on üks lollide püüdmise jutt,” jääb Mati Kaal enesele kindlaks.
Enesele jääb kindlaks ka Urmas Lall, kes oma sõnul tegeleb inimeste akvaristika-alase harimisega ning kinnitab, et ei soovitaks iial samasuguses minikoosluses ühtki looduslikku kala pidada. Kuldkala võib, kuldkala on inimese kapriis.
Koos kuldkalaga ostetud aastasest toiduportsust tuleb kalale anda kolm tera päevas. Põhjendusega, et rohkem süües reostab kalake oma mikrokeskkonda.
Tsitaat kodulehelt: “Ei tasu muretseda sellepärast, et kala võiks end näljasena tunda, isegi kui ta teie poolt antud mitukümmend toiduterakest endale sisse ahmib.”
Mati Kaal: “Selliste kehvade toiduoludega jääb kala kängu. Nagu ma aru saan, on see tootjafirma eesmärk – nii ei saa kala oma pisikese akvaariumi kohta liiga suureks kasvada.”
Reti loomakaupluse müüjatar juhib tähelepanu sellele, et kuldkala – nagu teisedki kalad – tahab saada erinevat toitu, elussööta ja vitamiine. Kolm üksluist terakest on ilmselgelt liiga vähe.
Urmas Lall väidab vastu: “Elustoitu ei peaks Eesti tingimustes üldse akvaariumikaladele andma, sest piisava steriilsuse ja haiguskindluse tagamine on peaaegu võimatu.”
“Meie toit sisaldab kõike, mida kuldkalakesel vaja läheb,” kinnitab Arkadi Mangeim.
#p3#Omapärane on ka see, et akvaariumis on vaid üks taim – seegi paraku plastmassist.
Tsitaat kodulehelt: “Elusa akvaariumitaime lisamist me sellesse süsteemi ei soovita. Esiteks on siin taimele kasvamiseks ebasoodsad kasvutingimused , teiseks võib see endaga kaasa tuua näiteks vetikate tekke. Akvaariumitaim toodab päevasel ajal hapnikku ning tarbib süsihappegaasi, kuid öösel vastupidi. Sellega seoses muutub vee pH tase üsna järsku, mis ei ole kalakesele hea.”
Mati Kaal õnab irooniliselt: ”Kui kala hapnikku saab, tahab ta rohkem süüa. Ja kui ta rohkem süüa saaks, siis ta kasvaks suuremaks ega mahuks enam sellesse purki ära. Järelikult – ei mingit taime! Nagu näha, on äriidee üsna lihtne – eluka ainevahetus töötab n-ö miinimumprogrammil, loom ei söö, ei reosta väljaheidetega vett ega kasva suuremaks.”
Urmas Lall: ”Kui kalal on hapnikupuudus, ujub ta võimalikult veepinna lähedal. Kui kalal on stress, tõmbub ta akvaariumi nurka. Meie oma on ilusti ergas ja uudistab maailma. Magamistuppa ei panda ju ka elavaid toataimi, vähemalt mitte suuri ja paljusid.”
Arkadi Mangeim: ”Kui ostate lillepoest väikese palmi, kasvab ta pisikeses potis. Kui tahate palmi suureks kasvatada, peate ta ümber istutama. Kes keelab kuldkalakest suuremasse akvaariumisse ümber paigutamast?”
“Kogu see purgis kalapidamise soovitamine on üks lollide püüdmise jutt,” jääb Mati Kaal enesele kindlaks.
Enesele jääb kindlaks ka Urmas Lall, kes oma sõnul tegeleb inimeste akvaristika-alase harimisega ning kinnitab, et ei soovitaks iial samasuguses minikoosluses ühtki looduslikku kala pidada. Kuldkala võib, kuldkala on inimese kapriis.
