Murdeeani kasvas Sõõrumaa ema ja võõrasisaga, rääkis Sõõrumaa raadiosaates "Käbi ei kuku...". "Mina ei mäleta, et oleksin tolleajani väga puudust tundnud. Mingi mehe lõhn oli majas olemas ja ma ei mäleta, et oleksin koolis või seltskonnas pidanud tundma puudust, et teistel on ja mul ei ole."

Oma bioloogilise isa otsis Sõõrumaa üles alles pärast sõjaväge. Esimest kohtumist ta aga meeldivaks ei pidanud. "Ta lubas mulle miilitsa kutsuda. Ta arvas, et ma tulen nagu tollel ajal ikka - tuli keegi, kes püüab ära tõestada, et ta on tema isa ja siis hakkab välja pressima. Sealt joonistus tema huvitav iseloom välja."

Kui Sõõrumaa oli juba 40-aastane, siis otsis isa omakorda poja üles. "Me suhtlesime tema elu lõpuni täiesti normaalselt ja mul ei ole kunagi olnud midagi tema hukka mõistmiseks, pigem olen püüdnud mõista. Tänasel päeval olen eriti tänulik, et ta süstis elujõulise inimesena seda elujõudu ka minusse."