Ei, Tessil pole probleeme huumorimeelega. Ta lihtsalt otsustas, et jätab naeratamise järele, et säilitada kortsuvaba silmnägu! Naine ei naeratanud isegi oma tütre sünni järel.

"Mul ei ole kortse, sest ma olen treeninud ennast oma näolihaseid täielikult kontrollima. Kõik uurivad, et kas olen Botoxit süstinud, kuid ma pole. Ma lihtsalt ei ole naeratanud ega naernud teismeeast saati!"

Tess on kindel, et tema suur vaev pole olnud asjata, sest tal puuduvad sisuliselt igasugused märgatavad kortsud. "Jah, ma olen edev ja tahan nooruslik välja näha. Mu strateegia on parem kui Botox ja pealegi efektiivsem kui ükski kallis näokreem."

Mõned eksperdid ja dermatoloogid arvavad, et selline kummaline teguviis võib isegi efektiivne olla. Dr Nick Lowe sõnas, et naeratustest ja muudest grimassidest hoidumine võib tõesti tulemusi tuua.

Tessi otsus mitte naeratada ei sündinud tegelikult esmalt kortsudest hoidumiseks. See oli hoopis tema reaktsioon enda ranges katoliiklikus koolis toimuvale. "Sealsed rõõmutud nunnad ei armastanud, kui lapsed naeratasid. Mul kästi alati naeratus näolt pühkida," räägib Tess.

Ajaks, mil Tess täiskasvanuks sai, mõistis ta, et vaevumärgatav irve naeratuse asemel, sobibki talle paremini.

"Pärast oma tütre Stevie sündi olin ma rõõmujoovastuses, kuid ei tundnud ka siis, et ma peaksin naeratama. Selleks ajaks oli tuim nägu juba harjumus."

Kui Tess oli 40-aastane, avastas ta, et kõik ta sõbrannad on vanaks jäänud ning nad on kortsulised. Samas, kui talle vaatas peeglist vastu sile näolapp. Siis ta aimaski, et küllap see mitte-naeratamisest tuleneb.