Vahur Kersna: ma suren väga-väga aeglaselt ja mitte hädaldades, vaid tänutundest nuttes

 (45)
Vahur Kersna esitles oma raamatut Urmas Otist
Vahur Kersna esitles oma raamatut Urmas OtistFoto: Karli Saul/Scanpix

"Ma kirjutasin mõni aeg raamatu, inimesed teavad, mis olukorras ma olen. Vaevalt on väga palju neid, kes tahaksid kõndida minu kingades. Aga nii paradoksaalne, kui see ka ei ole, ma pole kunagi varem olnud nii õnnelik, kui ma olen praegu," sõnas telemees Vahur Kersna "Ringvaates".

"Aeg-ajalt ilmuvad mingisugused artiklid ja kolleegid kirjutavad ikka - kui kurb, ta sureb ju kohe ära... Aga vat ei sure! Tõsi ta on, et siit maailmast ei ole mitte keegi lahkunud elavana, aga ma suren väga-väga aeglaselt ja ma ei sure hädaldades, vaid ma suren tänutundest nuttes selle eest, millist elu ma olen elanud. Milliste inimestega on saatus mind kokku viinud. Kui ma hommikul ärkan, teen silmad lahti, vaatan oma magavat abikaasat, siis ma mõtlen, et mina, vana koer... Millega ma olen selle ära teeninud?"

Vahur Kersna rääkis, et ta on tänulik tänapäevaste võimaluste üle oma tööd ja saateid teha ning rõõmustab heade inimeste ja kolleegide üle, kes teda abistavad. Telemees meenutas aegu, kui hommukul pidi lootma, et operaator ikka kaine oleks ja oma tööga hakkama saaks. Tänapäeval on hoopis teised lood.

Vahur Kersna uus saade "100 aastat siia-sinna. Vahur Kersnaga" on ETV eetris täna kell 21.30.

"Selle saate puhul tahtsin võrrelda, millisest ajast me oleme tulnud. Meie esivanemad 100 aastat tagasi, millist elu nemad elasid? Ja millist elu, tänu jumalale, elame täna meie," kirjeldas mees enda uut autorisaadet.

"See saade ei ole tehtud lammastele. See on inimestele, kes jaksavad ja suudavad süveneda. Võib-olla on seda isegi hea vaadata korduses, kerimisega. Vaatad jupi ära, paned seisma, mõtled - vau, kas tõesti oli niimoodi? Siis mõtiskled natuke ja vaatad edasi. See ei ole selline mannapuder," kinnitas Kersna.