"Läksin tavaliselt teistest varem koju, et mitte rünnaku alla sattuda," meenutas Vaigo Naistelehele.

"Ükskord siiski sattusin koolikaaslastega samal ajal koju minema ja sain tappa. Võtsin oma viimase jõu kokku, et koju minna, ning seal kukkusin kokku. Mäletan järgmist hetke: värisesin üle keha, nutsin ega saanud aru, mis toimub. Kiirabi süstis rahusteid ja siis olin närvikliinikus, kuhu jäin mitmeks nädalaks. Need mõnitused, peksmised, asjade lõhkumine, kõik see mõjus. Mul oli koolivägivallast tingitud närvivapustus."

Pärast kaks aastat väldanud tagakiusamist ja trauma tekitamist said Vaido vanemad ja õed aru, et enam nii edasi minna ei saa ja tulevane laulja saadeti teise kooli. Siis hakkas ta ka laulmist ja kitarrimängu õppima ning leidis uusi, lahedaid sõpru.

Ometi pole ta oma kiusajatele nende tegusid andeks andnud. Kui mõni neist tänaval vastu juhtub tulema, lööb see teda nähes pilgu maha.