Vaiko Eplik presidendi muusikaalbumist: võibolla see on tema eneseväljendus, et enne postilt lahkumist ennast teise külje pealt avada

Tänases "Hommik Anuga" saates käis Anu Välbal külas muusik ja melomaan Vaiko Eplik, kes on ühtlasi ka president Toomas Hendrik Ilvese kamraad. Mida oskab ta öelda riigipea neljapäeval esitletud kogumiku "Teismelise Ahermaa - Presidendi Kuusteist Nooruspõlve Lemmiklugu" kohta?

Intervjuule andis avalöögi kiire usutlus teemal presidendi enda musikaalsus, kus toodi meeleolukaks vahepalaks ja võrdluseks Barack Obama lauluoskus. “Ei ole olnud au kuulda tema laulmist. Aga noh, selles lootuses võib ju elada, et ühel päeval seda jörinat ka kuuleb. Ega seda ei tea, võibolla ta laulab väga hästi,” oletas Eplik. Edasi jätkus jutt juba plaadi teemadel.

“Minu jaoks see nimekiri väga üllatav selles mõttes ei ole, et meil ongi presidendiga...Seda ei saa sõpruseks nimetada, aga meil on alati millestki rääkida, sest oleme mõlemad melomaanid, plaadikorjajad. See on umbes nagu kaks kalameest saavad kokku: mis plaadi sa nüüd said, kas sa seda plaati tead või kas sa niimoodi oskad püüda või oled käinud. Või umbes nagu tüübid, kes putitavad mootorrattaid ja saavad kokku. Eesti mehed, neil on erinevad asjad. Mul ei ole seda garaaživärki, mul on muud asjad - ma saan teiste melomaanidega hästi jutu peale. Ja siis see jutt ei kipu lõppema ka,” rääkis ta oma suhetest Toomas Hendrik Ilvesega.

“Ma arvan, et ta üritabki ennast tutvustada ja võibolla president ka valmistub selleks, et saab varsti oma ametist vabaks. Mida mina isiklikult väga ootan, sest presidendiga ongi väga keeruline, sest see on nii nõme amet mitmes mõttes - sa ei saa ju ennast päris vabalt tunda ja väljendada. Võibolla see ongi eneseväljendus, et enne n-ö postilt lahkumist ennast teise külje pealt avada,” analüüsib Eplik.

Presidendi noorusaja muusikamaitse kohta ütleb Eplik: "Tundub, et ikka rokkariga on tegemist. Valdavalt on siin, kui 60ndad välja jätta, vihane noor mees, kes ei löö risti ette, mis paljuski ütleb Toomas Hendriku kohta ka üht-teist."

Lõpuosa läheb Epliku hinnangul pungi poole, liikudes 60ndate magusast popist kaugele. "Kui lõpulugu on "I Wanna Be Sedated" või "Tahan olla uimastatud" või "pilves", siis see näitab.... et president oli Ameerikas teismeline, mis sa ikka oskad selle kohta öelda," märkib ta muigega.