“Olen küps mees, ja saan ihadest sõltumata töötada,” ütleb Meie Mehe solist ja riigikogu liige AIVAR RIISALU. Küpsusele vaatamata rühib Riisalu täie hooga elus edasi.


Riisalu (47) on selle intervjuu ilmumise ajal lõpetamas Eestimaad hullutavat Meie Mehe suvetuuri. Ning nendib, et ärevad sündmused Gruusias ei ole lasknud tal muusikasse tagasiminekut täiel rinnal nautida.

Miks sa tegid seda suvetuuri? Ausalt öeldes on mul raha otsas. Kümne päevaga saab ikka natuke teenida. Poliitiliselt korrektselt öeldes tunnen puudust sellest, et olla laval ja inimestele rõõmu valmistada. Inimesed vajavad Meie Meest. See kihvt tunne aga keegi ei usu seda juttu.
#end# 

Kas sa oma blogis ka seksuaalelust pajatad? Nalja teed mees, ei ole mõtet välja öelda seda mida ei ole olemas. Olen küps mees, saan ihadest sõltumata töötada.
Täna teeb mulle hoopis muret Gruusia teema ja kuidas seda kasutakse ära Eesti sisepoliitikas. Parlamendis läks erakondade vahel tõsiseks andmiseks ja ka teineteise rahakotti piilumiseks. Igatahes hüsteeriat tuleb vältida.

Kas Meie Mehe ja Suisapäisa ringreis on nostalgiatuur? Ma olen oma elus edasi liikunud. Jah, nostalgitseme natuke aga põhiaja on võtnud Riigikogu. Oli sisseelamise aasta. Muide, ma saan aru, et pean üha enam sõnu valima.

Millised on su poliitilised edusammud? Väga kasulik ei ole õnnestunud opositsioonis viibides olla. Mõned sisemise rahulolu töövõidud on. Olen õnnelik, et on ühtne alkoholipoliitika üle riigi. See lõikas ära võimaluse kohalikel valla- ja linnajuhtidel kellaaegadest hääli lõigata. Erisusi oli liiga palju.

Mida peavad tegema kodanikud, kel kõri kuivab ja kes tunnevad, et keskööl peaks purjuspeaga rooli istuma?
Las lähevad ettevõttesse, kus valatakse alkoholi otse klaasi. Ei ole vaja minna maanteele. Kui ühes kohas müüdi õhtul kella kaheksani ja teises kohas ööpäev läbi, siis see tekitas rallit ja hukkumisi.

Kas oled oma ärid maha jätnud? Bisnised töötavad. Enda eemalolekul tuleb leida head tegevjuhid. Mul on elus põhimõte, et ma tööd ei karda, andke mulle ainult inimesi. Kõik on väga hästi. Hiljuti soetasin juurde metallitöötlemisfirma, mis toodab rõdupiirdeid Norrasse, aedu ja eriteid Eestisse. Mida vaja, seda teeme.

Sa olla 90ndatel üritanud Kaasani Ülikooli juures kirjutada kandidaaditööd eestlaste põlvnemisest?
See jäi pooleli, sest sain kiiresti aru et sel teemal pole sisu. Ajalugu on mind alati huvitanud, kuid sain aru, et tõde ei huvita kedagi. Milleks purustada ilusaid müüte.

Milline nägemus sulle siis eestlaste põlvnemisest koitis? Ma vaatasin, et tõde ei ole üldlevinud stampidega kooskõlas. Mingi kogemuse see andis. Iga rahvas kirjutab oma ajaloo, iga valitseja kirjutab oma ajaloo ja iga ideoloogia kirjutab oma ajalooo. Inimesed näevad fakte erinevalt ja annavad neile erineva tähenduse. Meil on Eestis kolm ajalugu viimase saja aasta kohta: kahestunud ajalugu inimeste sees, ametlik ajalugu, mis aitab meid Euroopas mõistetavaks teha ja Moskva poolt pealesurutud ajalugu.

Eks see keel oli mingil kujul olemas kui hakati jääaja lõpus lõuna poolt uutele aladele rühkima. Sõnade juurde laenamist näeme ju iga päev: fekalist, ruulima, diliitima... Mis suurt saladust siin ikka olla saab?
Pigem on täna oluline ikka tulevik ja kasvõi viimase nädala sündmused Gruusias ja nende tõlgendamine. Eestil ei ole mõtet pead pakule panna, sest me ei tea Gruusia asjadest täit tõde ja see tõde oleks ebamugav, sest see ei mahuks jälle ära lihtsustatud maailmapilti.
 
Kas see jääb Meie Mehe viimaseks suvetuuriks? Raske öelda. See ei ole prioriteetne kuid paar korda aastas võiks ju laulda. Oskust pole mõtet lasta rooste minna.