Komöödiatuur «Ei või olla 2» andis oma kolmeteistkümnenda, sedapuhku heategevusliku etenduse Tartu uues 453miljonilises eurovanglas.
Traataedade vahele, tapvas keskpäevapäikeses lõõskavale jalgpalliväljakule lubati etendust vaatama paarsada väljavalitud vangi. Mässulisemad teatrihuvilised jälgisid mängu trellitatud akende tagant käsi välja sirutades.
Kui enamasti käib heategevus kõrgelt ja kaugelt, siis seekord sai hea mõte alguse isiklikust seosest. Vangide hulgas vaatas oma isa mängu Immanuel Volkonski, kes kannab karistust narkootikumide omamise pärast. Kui pärast etendust näitlejatele ekskursioon tehti, sai Peeter Volkonski pojaga rääkida. Läbi klaasi ja telefoniga.
Pojal oli isale varuks üllatus. Ta teavitas vürst Volkonskit lisandunud äiaseisusest: hiljuti abiellus Immanuel vangla kirikus.
Kohtumiselt tulles pakatas Peeter Volkonski uutest ideedest: «Võiks siia veel tulla, näiteks Siiri Sisaski või Vene Draamateatriga…»
