Mart Juur tunnistas "Ringvaates", et on hommikuti unine ja aeglane ning võrdlemisi pahur, kuid tänane hommik algas tõelise šokiga.

Juur kirjeldas,et Peeter Oja tahtis hommikul läbi astuda, et tal on üks jutt: "See ei äratanud kahtlust, sest Peeter tahab sageli minuga oma muresid jagada." Oja jõudis kohale kui sõber alles dušši all oli ning rääkis, et ta ei taha üles tulla, tal on üks suur asi üle anda: "Mõtlesin, et võibolla mingisugune kast."

Oja ei olnud seal paraku üksi, temaga oli Kärt Anvelti võttegrupp ja Juur kirjeldab seda kui "Peeter Võsa" momenti, kus inimene elab oma elu, teeb oma toimetusi ja korraga on ukse taga kaamerad: "Kes seda kogenud ei ole, see on huvitav tunne, suur ehmatus. Kui seda episoodi tehti, ma tegelikult ei saanudki aru, millest jutt käib, see jõudis päeva peale kohale."

Juur tõdeb, et kuigi hommikune üllatus oli vahva, on seal siiski suurem tagamaa: "Ühest küljest on see ootamatu ja ootamatus situatsioonis inimene teeb tegelikult tont teab mida. Tema reaktsioon on alati siiras ennekõike. Teisest küljest on see kõige suurem asi, mida Eesti riik oma kodanikule annab, tunnustus ja tõsine asi."

Saates "Radar" rääkisid Mart Juure sõbrad, miks just tema oli see, kes teenetemärgi sai, Andrus Kivirähk: "Minu arust Mart ei ole seda tüüpi looja, kes teeb elu jooksul paar sellist kamakat valmis ja siis need on. Ta on just selline mosaiigi laduja, et iga kord paneb paar killukest. Mitte ainult ajakirjanduses ja teles, vaid ta on ju ka väga aktiivne Facebooki kasutaja. "

Mart Juur keerutab plaate ka ürituste "Ennu ratas" raames. Raadio 2 peatoimetaja Kristo Rajasaar leidis, et Juure diskorioskused on eriti täpsed: "Diskor võiks olla mitte kainem kui tema publik saalis, aga kindlasti ka mitte rohkem täis. Mart suudab tihtipeale ka täiesti kainelt selle meeleoluka publiku käima tõmmata. Nii, et ta lahkub õhtul sealt "Ennu Ratta" saalist ja ta on ära joonud ainult kaks oma kaasa võetud mineraalvett."

Juure tütar Maria Juur kirjeldab isa kui "Poissi": "Minu meelest ta on hästi selline koolipoisilik. Ma kuidagi näen temas endiselt seda last, mis ta oli mingi 40 aastat tagasi. Üks naljakas näide viimasest ajast on, et isa avastas enda jaoks selle Facebook live'i funktsiooni ja siis ühel päeval ilmus feedi üks video. Ma tegin selle lahti ja seal olid isa ja Peeter Oja Kadriorus, istusid umbes kuskil bussipeatuses ja itsitasid ja kommenteerisid mööda sõitvaid autosid ja jutul puudus täielikult sisu, aga nad lihtsalt seisid seal. Nad vist juhuslikult nägid üksteist ja isa hakkas kohe live'i tegema. Minu esimene mõte oli see, et see on nagu täielikult teismeliste poiste käitumine." Tütar kirjeldab isa kohusetundlikuna, üli toetava, lausa feministliku isana, kes leiab, et igaüks peaks saama teha seda, mida ta soovib.

Sõber Peeter Oja leidis naljatades, et Juur on teenetemärgi ära teeninud, sest elab heas kohas: "Mina ei tea, miks ta ära on teeninud. Ma arvan, et sellepärast, et kuna me oleme praegult Kadrioru pargis, ta elab siin lähedal. Ta käib hommikuti või päeval tihtilugu jalutamas, käib oma käimistripe. Jõuab Pirita Selverini välja läbi Lillepi pargi ja ta möödub presidendi lossist. Minu üks teooria on lihtsalt see, et ju on Kersti teda nii palju näinud, et mis ta käib, mis ta teeb siin. Anname ordeni, äkki enam ei käi. Häid inimesi on ju palju ja kõigile ei saa anda, kõik ei käi ju seal akna all. Ta on väga nutikas ja nüüd on tulemus käes."