Elina (20) ja Fred (28) on lähedased. Lausa sedavõrd lähedased, et üürivad koos korterit. Neil on sarnased suured silmad ja aval naeratus. Nad on parimad sõbrad, kuigi kõrvalt võib paista teisiti. Fred oma kehaneetide, tätoveeringute ja omapärase soenguga torkab juba kaugelt silma, aga tagasihoidliku olemisega Elinat ei pruugi märgatagi. Nad ütlevad, et erinevat verd ja temperamenti neis jagub.

Kasvasite väikeses Lehtse alevis. Kas kodukoht jäi teile varakult kitsaks?
Elina: Ma ei oska nii öelda. Minu kodust välja kasvamine ja lahkumine läks kuidagi rahulikult, sujuvalt. Tulin superstaarisaatesse 2012. aastal ja pärast keskkooli kolisin Tallinna. Ja pole see Lehtse nii väike midagi – täiesti okei koht.
Fred: Minul oli küll vahepeal pisut raske. Olin juba 14-15aastaselt oma stiililt teistest erinev ja väikeses kohas torkab see eriti silma. Olin pidev «bulli» (kiusamise – toim.) ohver. Mind mõnitati ja peksti kooli ajal. Kohutav aeg oli! Kuid elasin raskused üle ja olen selle arvelt vaimselt väga tugev.

Kas Tallinn on hea koht, kus elada ja unistusi täide viia?
Fred: Ma ei ole paikne ega kuskil kinni. Noore inimesena meeldib mulle väga reisida. Mõni aeg tagasi käisime koos kahe sõbraga Austraalias. Olin selleks ajaks mitu aastat laevas kokana töötanud ja tekkis selline, noh, kuidas öelda...
Elina: Selle asja nimi on rutiin, vend. Rutiin tekkis sul.
Fred: Ma tahtsin end teises olukorras proovile panna. Sõitsime Austraaliasse, töötasime farmis. Vahepeal jõudsin ka kokana tegutseda. Jube lahe aeg oli! Soovitan kõigile, kel vähegi võimalik, selline reis ette võtta. Meenutamist väärt seiku mul jagub. Esimesena meenub ujumine madudest kubisevas jões. See, et seal maod olid, selgus muidugi hiljem. Seisin ka sõna otseses mõttes surmaga silmitsi – oleksin äärepealt kõrgest kosest alla kividele kukkunud. See oli hirmus ja samas huvitav kogemus. Tegelikult seisin ma Austraalias surmaga silmitsi rohkem kui üks kord, näiteks sõitsin rendiautoga kraavi, kus pidin öö veetma. Üritasin lusikaga – sest muud polnud käepärast – masinat välja kaevata, nii et käed verised. Kõige lahedam oli aeg, kui elasin nagu Robinson mere kaldal. Ma ehitasin endale pisikese «linnaku» okstest ja maale uhutud prügist. Aga pärast kahte nädalat robinsonaadi hakkas mul igav ja ma lendasin Sidneysse ekstra hullu elu elama. Iga päev pidutsesin!
Eestisse jõudsin tagasi novembris ja ma ei teadnud üldse, kauaks siia jään. Kuna Elina korterikaaslane läks Itaaliasse, siis sai minust õe kaasüüriline.

Loe lähemalt Elina ja Fred Borni elust selle nädala Kroonikast!

Veel värskes Kroonikas:

*“Kättemaksukontori“ staari Kadri Adamsoni ja ettevõtja Toomas Vara kooselu purunes
*Pisitütar on muutnud näitleja Kait Kalli mehelikumaks, aga lolli poisilikkust pole temast välja juurinud
*Tsirkuse- ja tivoliärimees Lauri Viikna saab oma uue noore pruudiga lapse
*Lauljanna Hannaliisa Uusma kihlus
*Meenutusi Nõukogude Liidu estraaditippudelt – Tõnis Mägi saadi kaineks vereülekande abil