Kui poiss varjupaika toodi, keeldus ta algul inimestega suhtlemast ning matkis käitumises loomade kombeid: laps liikus neljakäpakil, hammustas ning nuuskis pakutavat toitu enne sööma hakkamist.

Kohaliku meedia andmeil hülgas ema Andrei, kui laps oli kolmekuune. Poisi isa oli joodik, kolis kuhugi mujale ja unustas lapse olemasolu. Maja, kus nad elasid, asub inimtühjas kohas. Ainus elusolend, kes sai lapse eest hoolitseda, oli valvekoer.

Arstid uurivad nüüd Andreid, püüdes otsustada, kas teda on veel võimalik õpetada. Kui otsus tuleb positiivne, läheb poiss lastekodusse, vastasel korral kinnisesse internaati.

Varjupaiga töötajate sõnul kõnnib Andrei nüüd kahel jalal ega pelga inimesi enam nii väga. Rääkida laps veel ei oska, kasvatajad püüavad temaga suhelda žestide abil. Teda on juba õpetatud voodit üles tegema, lusikat kasutama ja palli mängima.

Teised lapsed hoiavad temast siiski eemale. Poiss käib läbi ainult ühe tüdrukuga, kellega suhtleb käeviibete abil.