«Vend Feliks elab majas, mina vagunis. Norskamise järgi,» kommenteerib näitleja Tõnu Kark muheledes tubade jaotust teatrisuvisel Vargamäel.

Pärast kolmekümmend aastat ristavad ühes lavastuses oma näitlejavõimeid vennad Tõnu (61) ja Felix Kark (76) - «Vargamäe Wabariigis», Tammsaare vägevate vanameeste Mäe Andrese ja Oru Pearu rollides.
Eelmisel suvel mängis Vargamäel Pearut vanameister Aarne Üksküla (71). Tänavu maestro loobus, valmistudes uueks suureks tööks - augustis tuleb sealsamas Vargamäel välja Tõnis Mägi oratoorium «Tarkus». Nii pakkuski Üksküla nüüd ise enda asemele «Vargamäe Wabariiki» Pearuks välja Feliks Kargi, oma hea noorepõlve kolleegi Rakvere teatrist.
«Jah, nii on. Väga võimalik, et Aarne pakkus,» vastas Tõnu Kark telefonitsi Kroonikale neljapäeval, parasjagu Vargamäe poole avaetendusele roolides. «Vend Feliksi jutu järgi on nad Aarnega vanad sõbrad.» Koos varalahkunud Eldor Valteriga olid nad 60ndatel kolm noort teatrilõvi, keda Rakvere vanem publik tänaseni kiidusõnadega meenutab. «Jaa-jah, kui nad oli noored ja rõõmsad,» noogutas Tõnu telefoni. 
 
Vähe koos mänginud
Selles, et Andrest ja Pearut kehastavad lihased vennad, haistis lavastaja Nüganen head haaki tänapäeva. «Midagi kontseptuaalset, et vend ei salli enam vendagi meil siin täna,» räägib Tõnu. «Mina ise selle peale poleks tulnud. Minult küsis Nüganen ainult, kas Feliks võiks teha ja kas ma olen nõus. Mina ütlesin: ma ei ole selle vastu.»
#end#
Mingit erilist vennaga laval taaskohtumise tunnet esietenduse päevaks Tõnul veel tekkida polnud jõudnud. «Saime siin enne ainult paar proovi. Midagi erilist mul selle kohta veel lisada pole. Aga Rakvere teatris olime vennaga kümme aastat koos!»
Ka Tõnu Kargi esimene töökoht pärast Peda näitlejakooli oli Rakvere teatris. Kuni pärast suuri filmipeaosi kutsuti Tõnu Kark näitlejaks pealinna Noorsooteatrisse. Publik mäletab vendi Karke koos ülimenukast Rakvere teatri ansamblist Lilleke. Teatrilaval aga nad vastamisi mängida suurt ei saanudki. «Oli, ükskord küll. See oli minu esimesel tööaastal Rakveres. Feliks mängis minu isa ja mina tema poega. «Oi, noorus ehk Ärka ja laula». Oli üks paljude lauludega ungari tükk, lausa muusikal, ütleks... Teatrimuuseumis peaks olema sellest lavastusest pilte.»
Tallinnas sündinud-kasvanud vendade vanusevahe on 14 aastat. Nii et ega lapsepõlveski ühiseid mänge paljud polnud. «Ei, mina olin alati väike vend,» ütleb Tõnu.
Nüüd siis aga neliteist etendust järjest koos «Vargamäe Wabariiki». Ja nagu eelmiselgi suvel, elab trupp pead-jalad koos kohapeal laagris. Võiks arvata, et vennad on paigutatud seal ühte tuppa. «Ei, tema elab majas, mina elan vagunis,» ütleb Tõnu. Kas vanuse järgi - vanemad majja ja nooremad vagunisse? «Ei, see käib norskamise järgi,» muheleb noorem Kark.
Lõpuks tögab Tõnu Kark: «Igal juhul ma palun mitte jälle kirjutada, et nüüd seisab Vargamäe või Tammsaare kahe kargu peal. See on vana ja mage nali.»