Andrei oli ühel õhtul koduteel, rääkis parasjagu telefonitsi kellegagi juttu, kui äkki tõugati teda selja tagant ja tema telefon pandi tuuri. "Seal lähedal oli islamiusuliste pühakoda ja selle ees väike väljak – see kõik juhtus kuskil viieminutilise jalutuskäigu kaugusel minu elamisest," kirjeldas Andrei, et nägi tema telefoni haaranud inimest pühakoja juures ühe seltskonnaga ühinemas. "Läksin nende mustanahaliste inimeste juurde, nad olid kuskil 20ndates eluaastates noormehed, ja ütlesin, et kuulge poisid, te tõukasite mind ja võtsite telefoni ära – ma kutsun nüüd politsei ja nemad hakkavad teiega asju ajama!"

Mehed teda aga kuulda ei võtnud ja ähvardasid Andreid hoopis pussitada, mis ajas tippkokal vere vemmeldama ning alates sealtmaalt ta enam asjade kulgu nii hästi ei mäleta: "Seda kõike rääkis mulle juba hiljem minu naine – et ma tulin koju, riietusin sportlikult, avasin oma tööriistakasti, võtsin sealt kaks haamrit, riputasin need vööle ja läksin tagasi sinna, kus ma enda röövijaid viimati nägin..."