Võsa rääkis, et vanasti pidi igal kooliõpilasel olema kirjasõber, kes olid tavaliselt ka Nõukogude Liidust. Ükskord ilmus Pioneeris aga artikkel, kus üks Jaapani tütarlaps otsis endale kirjasõpra.

Seiko Ono meenutas, et tollal hakkas ta just võõrkeeli õppima ja tundis välisriikide vastu huvi.

"Mõtlesin, millisest riigist oleks kõige parem kirjasõpra leida. Lõpuks valisin Eesti, sest Eesti on Jaapanist kõige kaugem ja Eesti tundus huvitava ajalooga riik," sõnas ta.