Vigala Sassi elukaaslane Elo Liiv: ta ütles päeva ette, millal läheb, saadame ta ära tema enda juhendi järgi
Teatega erakordse mehe lahkumisest ootas perekond sihilikult paar päeva, et koguneda ja koos olla. "Mingis mõttes on raske, aga teistpidi ei ole ka. Tema esimene reegel oli, et ei tohi halada ja kurvastada. Sünd ja surm on üks ja seesama asi. Päike paistab, linnud laulavad ja männisalus on...helge. Seda on võibolla kummaline öelda, aga nii on," sõnas Liiv telefonitsi.
"Huumorit jagus tal viimase hetkeni ja kuni viimase hetkeni proovis ta veel nuputada oma haigusega. Aga ta ütles ka päeva ette, millal see juhtub ja mis me siis tegema peame. Tegelikult on eesti pärimuses sellest räägitud, kuidas surrakse. Kui inimesed on iseendaga sina peal, oskavad tähele panna mingeid märke ja ei ole paanikas. Paanika on üks suuremaid kurnajaid ja emotsioonide tekitajaid. Ta oli väga rahulik," meenutas Liiv.
"Nüüd on ta teel või juba kohal kuskil, eks näeme, mis ja kuidas. Öeldakse, et asendamatuid inimesi pole olemas, aga kui lähevad sellised suurkujud, siis tegelikult nad on asendamatud. Aga nende teadmised, oskused ja karisma jaotuvad kuidagi teisel moel ümber, need ei kao maailmast kuskile. Kas jaotub inimeste vahel või sünnib keegi kunagi," usub Liiv.
Ravitseja saadetakse viimsele teekonnale tema enda õpetuste kohaselt. "Me oleme tema juhendite järgi käitunud, aga kuidas täpsemalt, jätaksin lähedaste ja pere teada," ei soostu Liiv üksikasjadesse laskuma, kuid niipalju räägib siiski: sügisesel pööripäeval puistatakse Sassi tuhka tema kultuseplatsile, koju ning merre. Seda kõike tehakse privaatselt ning vaid lähedaste juuresolekul. "Et ei peaks ajakirjanikega arvestama hakkama," märkis Liiv heatahtlikult.
Sassi mälestuseks on tekkinud idee hakata koguma inimeste jutte ja meenutusi temast - nagu teab ka elukaaslane, siis pole Eestis ilmselt suguvõsa, millel puuduks ravitsejamehega kokkupuude. "Temast on nii palju jutte, et võiks teha mingi avaliku blogi, kus inimesed saaksid mälestusi jagada. Kas isiklikult kirjutada või anonüümselt, et kokku kirjutada need lood. See oleks vahva. Kindlasti oleks nii naljakaid lugusid kui ka tõsisemaid," ütles Liiv.
