«Oskus võidelda kuulub hea hariduse juurde,» ütleb Eesti rikkaima valla Viimsi vanem Haldo Oravas. Kuigi Haldo on kõva käpp karates, püüab ta keerulised olukorrad sõnadega lahendada.
Arhitektiharidusega Haldo (48) tuli Eesti-Brasiilia jalgpallimatšile kaasa elama abikaasa Vilja ja Inglise Kolledžis õppiva poja Marteniga.
A. Le Coq Arena VIP-ruumist staadionile pilku heites nendib mees, et ta ise ka enam ei usu, et tema selle projekteeris. Haldo seisab praegu silmitsi hoopis teistsuguste ja märksa kaelamurdvamate väljakutsetega. Kui mängus on suur raha ja poliitika, siis võitluses vahendeid ei valita. Näiteks sel kevadel tuli Haldol selgitusi jagada, kas üks kena blond valla töötajanna on ta armuke või mitte...
Vallavanema amet nõuab raudseid närve?
On selge, et see töö kerge ei ole, nagu poliitika ikka. Igal pool on palju intriige ja probleeme, peab säilitama külma närvi, inimestega hästi läbi saama ja asju lahendama. Eesmärk ei ole aga lõppude lõpuks kõigiga hästi läbi saada, vaid see, et kogukonnale vajalikud asjad tehtud saaksid.
Kuidas sa intriigidest üle saad? Kas oled ise kõige tähtsam mees või on mehi, kes peavad end tähtsamaks?
Ma arvan, et oskus võidelda kuulub hea hariduse juurde. Seda lihtsalt peab oskama. Neid mehi, kes arvavad, et nad on tähtsamad ja tüki maad kõvemad, võib kohata ka igal pimedal kõrvaltänaval. Selle vastu ei saa. Maailm on selline. Aga alati ei peagi jõudu katsuma, et selgitada, kes on kõvem, või iga hinna eest tõttama teise inimese arvamust muutma.
Kus sa võitlema õppisid?
Ma ei mõelnud võitlemise all rusikavõitlust, kuigi olen ka trennis käinud ja võitluskunste õppinud. Ma ei ületähtsustaks seda. Küsimus on hoopis selles, kas suudad konfliktist üle olla. Võitluskunstide klassikaline tõde on, et kui sa oma vaenlast vihates tormad võitlusse, on sinu võidušansid väga väikesed. Viha pimestab.
#end#
Nii et sa ei vihka oma vaenlasi?
See oleks ideaal. Ja see on teooria. Kuid sellist ellusuhtumist saab õppida ja kujundada, sest igaühel on omad põhjused nii või teisiti käituda. Kiires korras kellelegi selgitada, et tal ei ole õigus, on väga raske.
On sul välja kujunenud ka oma nii-öelda konflikti lahendamise metoodika?
Pingeolukorras tekib paljudel kriitiline moment, mida ta ei tahaks hiljem mäletada. Kui kriitilisel hetkel on keegi agressiivne, siis ka teised muutuvad agressiivseks ja konflikt võib minna nii suureks, et leppimist ei ole kunagi. Kui selline hetk läbi näha ja aru saada, et see möödub, on lahendused alati võimalikud. Asjatud emotsioonid hajuvad, ja seejärel on inimeste mõtted hoopis teistsugused ja konstruktiivsemad.
Viimsi on aeg-ajalt mõne skandaaliga areenil.
Eestis on üle kahesaja omavalitsuse, kuid meedia lemmikuid on vähem. Eks Viimsis on olnud läbi aastakümne probleeme maareformi ja ehituse valdkonnas. Siin on kahjuks nii, et kui erimeelsed poliitikud suhtlevad, siis eelistatakse teha seda läbi vabariikliku ajakirjanduse.
Sul oli au Lennart Merile krunt eraldada?
Ma tulin Viimsi vallavalitsusse veidi hiljem. Maaküsimused olid siis juba otsustatud, kuid meediakärast saadetud ehitusprotsessis oli mul au osaleda. Me saime Lennart Meriga hästi läbi ja ta käis mul ka Prangli saarel suvilas külas. Mul õnnestus talle saart näidata. Käisime perega vahel ka tema Rohuneeme kodus külas.
Mis sind Prangliga seob?
Ma olen kolmteist aastat Pranglil suvitanud ja juba seitse aastat on mul seal suvila. Käin saarel postipaadiga. Sel suvel sai soetatud ka kolmekohaline skuuter. Oleme pojaga mõlemad hetkel sellest sõltuvuses. Skuutriga Leppneemest Pranglile sõita ei ole selge ilmaga eriline probleem.
Mul on seal paradiisis väike krunt, 750 ruutmeetrit. Sellele mahub suvila, saun ja üks ait, kuhu saab ka paar sõpra majutada. Ait on vana palkhoone, mida hoole ja armastusega olen renoveerinud. See on mõnus pingemaandus pärast Viimsi intriigiderohket ja pingelist töönädalat.
Kus sa elad?
Meriväljal, isamajas. Aga ma olen Prangli fännklubis ja pool aastat elan seal Idaotsa külas.
Kui tugev on sotsiaalne kontroll Viimsis?
Eriti tugev sotsiaalne kontroll on Pranglis. Seal on kõik teada, mis külas toimub. Ja alati veidi rohkemgi.
Sa ei pea suvel Kreekas ennast värskendamas käima?
Ma olen endale ja perele lubanud, et juulis puhkame Pranglil ja mujal Eestis ning välismaal ei käi, aga talvel suusatame ning otsime ekstreemi mujalt maailmast.
Sul oli varakevadel väike pereskandaal?
Mis siin rääkida, abikaasa ütleb juba aastaid, et ma olen Viimsi vallaga abielus. Tööelu võtab aja ja palju energiat. Eile olin tööl 11,5 tundi.
Kuid siiski leian aega käia jooksmas, ujumas ja kord nädalas mängin tennist. Enam-vähem hoiab see vormis. Karated tegin mitmel eluetapil. Käisin Priit Kelderi juures, kunstiinstituudi ajal
Ilmar Heinsoo käe all ja ka Rein Murula juures. Hiljem oli treeneriks Eduard Rikkas.
Vaadates, kuidas Kanal 2 kaameraga ühte Viimsi valla blondi töötajannat taga ajas ja teda sinu armukeseks tembeldas, tekkis tunne, et Viimsis on veel kõvasti jagada.
On ju täiesti eluterve, et kaamerapoisidki tüdrukuid taga ajavad. Aga meedia vajab eelkõige meelelahutust ning seepärast vajab rahvas ka nii suures koguses meediat.
Kuidas sinu abikaasa suhtus sellesse avalikku paaripanekusse tööpostil?
Soovitas korraldada iga-aastase märtsijooksu ümber Viimsi vallamaja.
Kas sa oled peretülides tüüp, kes viskab bensiini juurde, kui maja põleb?
Usun, et ma olen tüüp, kes suudab suhteliselt rahulikuks jääda.
Pealekaebajad, armukese ülesandjad vist sinu lemmikute hulka ei kuulu?
Ma ei nimetaks nimesid. Tuleb näha, kes või mis on nimede taga.
Minu lemmikpoliitik oli siiski Lennart Meri. Külapoliitikat iseloomustab liiga tihti väiklus või sellega leppimine.
Kes Viimsi kinnisvarabuumist kõige enam lüpsnud on?
Küllap eelkõige need, kes vahendeid valimata otsustajateks tagasi pürgivad.
Millest sõltuvad lasteaiamaksud? Viimsis on see teenus suhteliselt kallis, võrreldes muu Eestiga.
Viimsis on pidev lasteaiakohtade puudus. Iive on ikka olnud positiivne - Eestile eeskujuks. Lasteaia kohatasu on 870 krooni kuus. Kõrgem ei saakski olla, kuna on seotud alampalgaga. Viimsi on viimase kümmekonna aasta jooksul ehitanud viis uut lasteaeda. Varasemast ajast on vaid üks. Eks uue rajamine on ikka kallis ning ehituslaenude teenindamise tõttu on ka lasteaiakoha omahind kallim. Eralasteaiad samuti kerkivad, aga need on lapsevanematele oluliselt kallimad. Kuigi Viimsi vald maksab ka eralasteaia kohast 3000 krooni kinni.
Kas tööga saab rikkaks?
On juhus, et olen tööl Viimsis, ja on juhus, et olen saanud nii palju projekteerida. Talongide ajaga võrreldes on kogu Eesti saanud rikkamaks.
Ja õnn olevatki see, kui oled rahul sellega, mis sul on, ja sellega, mida sul pole...
