"Viimsest reliikviast" tuntud vürst Gabriel ehk Aleksandr Goloborodko: olen Eestile väga tänulik

Vaata, milline vürst Gabriel nüüd välja näeb!

Eesti ühes legendaarseimas filmis "Viimne rekliikvia" vürst Gabrieli kehastanud Aleksandr Goloborodko on tänaseks 81-aastane. Mees tunnistab, et Taevaskojal on tema jaoks eluliselt väga oluline tähendus.

Moskvas elav Goloborodko rääkis "Ringvaates", et alates 26. märtsist on kõigil eakatel kohustus kodus istuda. "Aga mul on paar pudelit Gabrieli likööri, seda 45-kraadist. Hiljuti toodi Eestist. Nii et mina istun seal mugavalt."

"Viimne reliikvia" oli Goloborodko kolmas film ja esimene peaosa. "Ma sattusin sellesse filmi juhuslikult. Töötasin siis Simferoopoli teatris. Sinna tuli Rein Raamat mingeid asju ajama. Tema oli selle filmi kunstnik," meenutab näitleja, kuidas eestlaste poolt palavalt armastatud filmi peaosa endale sai. "Me tutvusime juhuslikult. Ta tuli teatrisse kedagi otsima, mingisugust naisnäitlejat. Teda võeti seal väga hästi vastu. Ma astusin tema juurde, kui ta oli etenduse ära vaadanud. Pärast etendust jõime temaga kohvi ja ta ütles, et Saša, me hakkame tegema filmi pikajuukselistest." Goloborodko polnud kunagi Eestis käinud ja riigi kulul siia sõitmise vastu polnud tal midagi.

Alguses pakuti Goloborodkole Peeter Jakobi rolli Ivo Schenkenbergina, kuid näitlejale tegelane ei meeldinud, seega seda ei hakanud ta isegi proovima mitte. "Oskasin igasuguseid relvi kasutada, olin vehklemises meistersportlane. Oskasin ka tüdrukutega suhelda, sest mängisin teatris kangelasi ja armastajaid," toob näitleja välja, miks just tema lõpuks filmi loojatele Grabrielina meeldima võis jääda.

Seotud lood:

Grimmi ja kostüümid mõtles Goloborodko endale ise välja. "Grimmeerija oli tõeline kaunitar. Väga ilus naine tegi mulle grimmi ja me suhtlesime meeldivalt. Arutasime, milline parukas teha."

Võtete ajal rääkisid näitlejad vene keeles, millele kodumaised näitlejad hiljem eesti keeles peale lugesid. Venemaal lugesid näitlejad omakorda taas eesti keelele vene keeles peale. Eesti keelest on Goloborodkol meeles üksikud sõnad. "Tähelepanu, palun, aitäh, üks pudel viina. Võtete ajal teadsin muidugi rohkem sõnu. Sellisel tasemel, et sain midagi aru võtete protsessi puudutavast."

Legendaarsele filmile kohaselt käib ka "Viimse reliikviaga" kaasas hulganisti legende. Näitleja tunnistab, et legendide olemasolu näitab vaid et film läks rahvale korda. On räägitud, et võtete ajal suri üks hobune, millega Goloborodko nõus ei ole. "Ükskord kukkus meil hobune täiesti juhuslikult. Ühel väiksel sillal toimus mingisugune kaklus ja hobune kukkus koos ratsanikuga vette. Hiljem räägiti, et seda tahetigi nii teha, aga õnneks ei saanud viga ei hobune ega ratsanik, kes oli kaskadöör ja hüppas vette. Hobune kukkus vette ja vigastas endal pisut kõhtu." Ka Eve Kivi kaalumuutust ta ei mäleta ja tõdeb, et näitlejanna oli alati väga ilus naine.

Kuigi mõned kaskadööridele mõeldud trikid tegi Goloborodko ise, siis näiteks jõkke visati tema siiski kaskadöör. "See oli ainus trikk, mida ma ise ei teinud, sest mis trikk see ikka on, kui vette visatakse."

Filmis Agnest kehastanud Ingrid Andrinaga Goloborodkol tulisemaid suhteid ei tekkinud. "Ta oli minu jaoks lapseohtu. Ma olin temast palju vanem."

Goloborodko sõnul on Taevaskojal tema jaoks eluline tähtsus. "Seal on koht, kus ma olen Gabrielina puu külge seotud. Bandiidid ründavad teda ja seovad ta puu külge. Seal on ka lause, et mehed, teie hobused põlevad. Ma juba seisin seal puu külge seotult. Valmistasin seda lauset ette ja just siis jooksis peaaegu kaadrisse, Eve Kivi, valge paber käes, ja ütleb, et Saša, tantsi, sulle sündis tütar," meenutas näitleja elu ühte kõige olulisemat hetke. "Minu tütar, ta sai ka mul nüüd 50-aastaseks."

Eestile soovib Goloborodko õitsengut nii kinos kui selle vaatajate seas. "Ma ei unusta seda kunagi ja olen väga tänulik Eestile selle mälestuse ja suhtumise eest."