Leht kirjutab, et New Yorgist Baltimore’i sõitnud viiuldaja polnud juba kümne päeva jooksul saanud end välja magada, kuna oli hõivatud eesseisva Aasia-turnee ettevalmistamisega.

Baltimore’i saabus muusik, kes on harjunud reisima väikese pagasiga, suure kohvriga, kuna kavatses otse Aasia-turneele suunduda.

“Ma võtsin viiuli riiulilt, panin vutlarisse mõned paberid, võtsin kätte kohvri ja koti. Ja siis järsku meenus mulle, et jätsin lauale pliiatsi — väga vajaliku muusikainstrumendi, mida me ühtelugu kaotame. Ma panin viiuli tagasi, võtsin pliiatsi, panin selle tasku ja väljusin koos kohvritega rongist,” jutustas Kremer.

Teda jaamas vastu võtnud Baltimore’i sümfooniaorkestri kunstiline juht Jeremy Rotmen küsis, nähes et Kremeril on kaasas vaid kaks kotti: “Kas see ongi kõik?” ning nägi siis, kuidas viiuldaja nägu viltu tõmbus.

Sel hetkel oli rong juba liikvele läinud, viies Washingtoni poole hinnalist lasti — sinise vutlari kuldse kirjega Gidon, selles aga 1734. aastal valmistatud viiul.

“Ma ei olnud täielik soolasammas,” märkis Kremer. “Ma usaldan siiani inimesi,” lisas ta.

Washingtonis läksid rongile vastu raudteefirma Amtrak esindajad, kes andsid viiuli üle Kennedy Keskuse esindajale, kes toimetas viiuli Baltimore’i.

“Olen erakordselt tänulik kõigile, kes mind aitasid. Olen kuulnud lugusid, kuidas teised viiuldajad on oma pille kaotanud, ent ei uskunud kunagi, et see on võimalik,” tunnistas Kremer.