Mehed Vilja Savisaare ümber on olnud eranditult värvikad ja tegijate killast. Enne Edgar Savisaart telestaar Vahur Kersna, nüüd aga Taimo Toomast, kelle edulugu ooperitähena on viinud ta mainekate teatrite lavadele nii Saksamaal kui Hispaanias!
Mehed Vilja Savisaare ümber on olnud eranditult värvikad ja tegijate killast. Enne Edgar Savisaart telestaar Vahur Kersna, nüüd aga Taimo Toomast, kelle edulugu ooperitähena
on viinud ta mainekate teatrite lavadele nii Saksamaal kui Hispaanias!
Vilja Savisaare (47) valikus ei ole enam vähimatki kahtlust - naise südame on võitnud mainekas ja šarmantne ooperitäht, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri eriala õppejõud Taimo Toomast (46). Kuigi Taimo endine naine Külli Toomast iseloomustab oma mehe ja Keskerakonna esileedi vahel toimuvat pisut halvamaigulise sõnaga «afäär», on Taimo ja Vilja seda kindlamalt sisse seadmas ühist tulevikku.
Kui varem on Vilja ja Taimo jäänud kaamera ette küll lennujaamas ja kohvikus, siis nüüd tunneb mees end Vilja Nõmme Olevi tänava majas kui peremees muiste - haukab võileiba ja askeldab kappide kallal. Kui vaja, aitab naisel ka tekikotti ja padjapüüre vahetada. Käib poes head-paremat toomas...
Õpetaja viis käekõrval muusikakooli
Kes on proua Savisaare uus väljavalitu? Kes on see mees, kes surma ei karda? - nagu käratas mõne aasta eest naljaviluks ärimees Raimo Kägu, kuuldes, et tema kaunis elukaaslane Kristiina Ojuland on jäänud kaadrisse võõra mehega.
Kuigi muusikaringkondades on Toomasti nimi vägagi tuntud, pole Eesti laiema avalikkuse ees siiski
tegu sedavõrd teada tähega, nagu seda on näiteks Estonia teatri üks esinumbreid Jassi Zahharov.
Taimo on suvepealinna Pärnu poiss, kes pärast põhikooli lõpetamist asus ametit omandama Tallinna Ehituskoolis. Taimo Toomastit on iseloomustatud nii: ta oli poiss nagu poiss ikka, armastas laulda ja kitarri mängida, aga vembumees oli ka! Taimo on meenutanud, et vempude lunastamiseks pani muusikaõpetaja Eleonora Voites ta mitmel korral esinema kutsekoolide taidlusvõistlustel ja hiljem viis käekõrval Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli sisseastumiseksamitele. Sinna võeti noormees ka vastu.
#end#
Toomast on öelnud, et tal vedas väga erialaõpetajaga, kelleks oli Ervin Kärvet - rahulik, kannatlik härrasmees, kes viis ta esimest korda ka ooperisse, Donizetti «Rügemendi tütre» etendusele, mis meeldis ja pani mõtlema ooperilaulja elukutsele. Tõsisem eneseotsimise aeg aga algas kooli kolmandal kursusel.
Taimo Toomast on meenutanud, et Otsa-koolis käis tollal aktiivne seltsielu, kus kaasõpilastest eestvedajatest kangastuvad kõigepealt Riina Roose ja Olavi Kõrre ja kus igal talvel olid fantastilised suusalaagrid...
Ülikiire tähelend ooperimaailmas
Toomasti edu suurtel lavadel sai alguse pärast toonase konservatooriumi, praeguse muusikaakadeemia lõpetamist, nagu ka tänaseks maailma suurtel lavadel kanda kinnitanud lauljal Ain Angeril ja Annely Peebol. Toomast lõpetas legendaarse Estonia teatri solisti, bass Teo Maiste kursuse. Pärast üht hooaega «Estonia» teatri solistina jätkas mees õpinguid mainekas Viini Riigiooperi stuudios. Lisaks tundidele õpetajate Margarita Benze, David Lutzi ja professor Leo Mülleri käe all oli ooperistuudio kasvandikel võimalus osaleda ka väiksemates Viini Riigiooperi lavastustes. Peagi õnnestus Taimol teha koostööd selliste kuulsustega nagu Claudio Abbado, Ruggiero Raimondi, Agnes Baltsa, Renato Bruson jt. Tal oli mitu rolli Viini Kammerooperis, Viin sai ka hüppelauaks Saksamaale. Aastaid oli Toomast ligi 200aastase Coburgi ooperiteatri solist. Ka seal tehtud rollide hulga üle ei ole bariton pidanud kurtma - tema rollinimistusse kuulub Figaro «Sevilla habemeajajas», Rodrigo di Posa «Don Carloses», Sharpless «Madame Butterfly's», Papageno «Võlu-flöödis», Jeletski «Padaemandas», Valentin «Faustis». Ta on osalenud mainekal teatrifestivalil Wiener Festwochen Janaceki ooperi «Härra Broueki väljasõidud» ja Straussi «Rahupäeva» kontsertettekannetel. Neeme Järvi juhatusel ette kantud Rudolf Tobiase oratooriumis «Joonase lähetamine» on Toomast laulnud Joonase partiid, Artur Kapi oratooriumi «Hiiob» taasettekandel ja plaadistamisel kaheteistkümne aasta eest aga Hiiobi partiid.
Kümne aasta eest sai Taimost Dessau ooperiteatri solist, kus ta laulis Marceli «Boheemis», Dr. Falket «Nahkhiires», Faninali «Roosikavaleris» ja Astolfi «Il Campiellos».
Nüüdseks on Toomast laulnud külalisena mitmetel Saksa ooperilavadel erinevaid rolle. Üheks oma suurimaks saavutuseks peab laulja laureaaditiitlit Aleksander Girardi nimeliselt rahvusvaheliselt lauljate konkursilt Coburgis.
Veel paari aasta eest elas Toomast aga Hispaanias, andis kontserte ja tegi pedagoogitööd. Tal oli Hispaanias päris palju õpilasi, kuid seal, nagu Taimo Pärnu Postimehes paari aasta eest nentis, pole sellist ooperikultuuri nagu Saksamaal: «On Barcelona ja Madrid, kus suurtes ooperites käivad staarid, aga sellist väikest ooperit, nagu on Saksamaal iga saja kilomeetri taga, neil ei ole.»
Mart Sander: ta oli kooli krahv
Taimo, kes on elanud Austrias, Saksamaal ja Hispaanias, töötaski viimati Hispaanias. Intelligentne ja kõmava häälega bariton räägib peale emakeele inglise, saksa, vene, hispaania ja itaalia keelt.
«Olen tänu ooperile näinud väga palju maailma,» kõneles Taimo paari aasta eest Pärnu Postimehele. Ta lisas, et ka tema kolm last, tänaseks täisealine Elisabeth, teismeline Sophie-Marie ja varateismeline Tristan-Tobias, on multikultuursed. Nad on isalt saanud ka muusikaarmastuse. Ehkki Taimo ei soovi oma lastele laulja rasket elu, on ta neile hea meelega pillimängu õpetanud. «Poiss mängib orkestris klaverit. Suurem tütar lõpetas sel aastal kooli ja läheb Londonisse hoopis juurat õppima. Tean, et laulja eriala on raske, seepärast loodangi, et ehk lapsed saavad asjaliku ameti. Võivad niisama laulda ja pilli mängida.»
Laulja ja mitmekülgne meelelahutaja Mart Sander ütleb Kroonikale, et esimesel korral, mil tema Taimot nägi, mõjus mees ülimalt enesekindla ja võluvana.
«Minu esimene kohtumine temaga oli ilmselt aastal 1983, kui mina astusin Georg Otsa nimelisse muusikakooli ja Taimo seda parajasti lõpetama hakkas,» pajatab Sander. «Mäletan tema esinemist eksamil kooli saalis, kus ta suutis mingi üliprimitiivse rahvalaulutöötluse kaks korda nii sassi ajada, et pianist uuesti alustama pidi. Sellest hoolimata oli ta ülimalt enesekindel ja võluv. Mina olin toona tohutult kade, et ta nii meeletult ilusti laulis. Ma tahtsin täpselt niimoodi laulda nagu Taimo.»
Kooli ajal ei julgenud Sander Taimoga aga sõnagi vahetada. Nagu Sander sõnab, oli tema ju sel ajal 17aastane poiss ja Taimo «kooli krahv».
«Alles hiljem, Estonia teatris koos töötades saime sõpradeks. Kui ta oli juba paar aastat Saksamaal elanud, siis tagasi tulles oli tal eesti keelt rääkides kohutav aktsent juures,» muheleb Mart. «Ma ei tea siiamaani, kas ta tegi nalja või mis... aga kui ta näiteks tahtis öelda «liuväli», siis ta hulk aega mõtles ja ütles: «Noch zee kocht, kus need inimezed talwel uizul ze pikk zõit jää pääl teewad.»
Vilja ja Taimo käivad kirikus puhastumas
Sanderi sõnul on tema nagu Taimogi katoliiklane.
«Mitte et see väga tähtis oleks, aga olen teda nimelt viimasel ajal koos ühe popu-laarse blondi daamiga Tallinna Rooma-Katoliku Kirikus kohanud,» mainib Sander. «Mina käin seal juba kakskümmend kuus aastat, varem teda seal näha ei olnud. Aga kuna ma laulan kirikus kooris, siis meil sageli ei ole võimalust seal suhelda. Olen küll mitu korda öelnud, et kobi ka oreli ette laulma, aga ta eelistab missast osa võt-
ta.»
Sander kiidab Toomastit kui väga vaimukat ja kiire reaktsiooniga näitlejat. Nõnda avaldab Mart ka lootust, et kui ta hakkab uuel aastal rahvusooperis ühte suurt etendust lavastama, saab ta Taimo sinna üheks peaosaliseks.
«Ta ise veel seda ei tea, nii et las loeb siis Kroonikast,» lausub Sander muhelusega suunurgas. Mart lisab, et Taimo tegi ühe oma esimese säravama rolli Estonias «Sevilla habemeajajas» koos Annika Tõnuriga, kes lahkus läinud nädalal siitilmast...
«Kui muud ei mahu sellesse numbrisse, siis äkki veel üks kõne Taimole ja mõni küsimus temalt Annika kohta,» pakub Sander. «Kindlasti nad olid mõnda aega armunud.»
Abikaasa peab Taimo suhet afääriks!
Oma abikaasal on Taimo intervjuudes vähe peatunud. Külliga viis saatus mehe kokku koolipäevil. Toomast on avaldanud ajalehes Sakala, et naine õppis konservatooriumis koorijuhtimist, nende ühisel võõr-siloleku ajal aga täiendas end majanduse alal ja püüdis selles valdkonnas ka tööd leida.
Külli Toomast jätab vastuseta küsimused, mis puudutavad tema ja Taimo abielu hetkeseisu ning suhtumist mehe praegusesse väljavalitusse, Viljasse. Ta sõnab, et nad elasid perega viimati Hispaanias Alicantes, kuna ta töötas seal Euroopa Liidu Siseturu Ühtlustamise Ametis. Ülejäänu osas Külli Taimo Eestisse naasmise ja uue suhte tagamaid ei ava.
«Ma ei soovi oma eraelu avalikkusele kommenteerida, samuti mitte oma abikaasa Taimo afääri Vilja Savisaarega,» sõnab Külli Toomast.
Kõrgemalt poolt kokku juhatatud
Taimo sõbranna, kes soovib jääda anonüümseks, kuid kelle isik on toimetusele teada, väidab, et kui Vilja ja Taimo kohtusid, oli bariton juba vaba mees.
«Taimo läks pärast kooli lõpetamist Saksamaale ning töötas mitmes ooperiteatris, aga paar aastat tagasi pöördus tagasi, kuna pere läks lahku,» räägib sõbranna. «Nad tunduvad Viljaga väga õnnelikud. Ma olen neid koos näinud ja neil on ikka päris suhe. Neil on kõik hästi. Neil on koos väga tore ja see ei ole juhuslik suhe. Nad on kokku viidud kõrgemalt poolt. Nad kindlasti täiendavad teineteist. Siit võib Eestile tulla üks arvestatav paar. Vilja on kindlasti poliitikute ühekülgsest ringkonnast tüdinenud ja üks kunstiinimene tema kõrval võib anda talle täiesti uue mõtlemise ja lennu. Vilja on ju tark naine.»
Sõbranna kiidab Taimot kui haruldast inimest, kellel on väga hea huumorimeel ja avatud mõtlemine.
«Abikaasast lahkuminek oli talle kindlasti löök,» sõnab Toomasti sõbranna. «Väga vähesed elavad kümneid aastaid koos. Taimo oli ligi paarkümmend aastat abielus, tal oli väga tore naine, aga see suhe sai läbi. Kui ta Eestisse tagasi tuli, oli ta mõnda aega üksik. Ta ei hakanud kohe elumere laineid lõikama. Vilja tekkis tema ellu alles suvel 2009. Ükski mõistlik mees ei jää ripakile.»
