Saate «Tähed jääl» kulla- ja hõbedamehed Pearu Paulus (45) ja Mairold Millert (25) jagavad oma juhtumisi ja mõtteid võitude ja kaotuste teemal…
Millised on sinu elu suurimad kaotused ja võidud?
Pearu: Võin kindlalt öelda, et minu kõige suurem kaotus senises elus on olnud isa ootamatu kaotus. Kõik teised kaotused on selle kõrval tühised, nagu isegi arvata võid. Võite on nii lauluvõistlustelt kui ka spordivõistlustelt, suurimat ehk veel polegi.
Mairold: Ma ei pea elus midagi väga suureks kaotuseks. Olen alati arvanud, et üks halvem asi viib alati millegi paremani.
Kui heaks kaotajaks end pead?
Pearu: Üldiselt halvaks, kui tegemist on sportmängudega. Aga see on ehk ka vanemaks saades pisut muutunud. Kui sa pead silmas üht saadet, millega seotud olin, siis seal on juba kõik võitnud.
Mairold: Ma pole kunagi väga hea kaotaja olnud, aga aastad spordis on kaotamist mulle õpetanud küll. Arvan, et tänaseks suudan leppida mõttega, et alati ei saa kõiges kõige parem olla.
Kui pööraselt oled tähistanud mõnd võitu, ja kuidas leevendanud kaotusevalu?
Pearu: Mäletan, kui Erika Salumäe võitis Barcelonas kuldmedali, siis ma karjusin nii kõvasti, et kaotasin nädalaks hääle… Aga meil oli bändiga iga päev vaja esineda. Siis võeti kõik helistikud alla ja ma mörisesin kuidagi need lood ära. Kaotustest saab ainult õppida.
Mairold: Võite ja kaotusi olen tähistanud täpselt samamoodi. Pärast mingisugust võistlust on alati kurb meel olnud, et see kõik läbi on ja kogu pingutus on oma tulemuse saanud. Üldiselt on nii, et pole vahet, kas see on võit või kaotus – head mälestused on need, mis meenuvad.
