Itaaliast pärit südametemurdja Zucchero armastab suuri lavasid, kuid kõige paremini tunneb ta end oma Toscana kodus elukaaslase Francesca Mozeri ja poja Adelmo Blue seltsis.
Kolmteist aastat tagasi Tallinnas kontserdi andnud Zuccherol (56) on see esinemine siiani meeles. Vanameister kiidab siinset rõõmsameelset ja sõbralikku publikut.
«Sellist asja ei saa unustada!» ütleb Zucchero, keda saab taas Eestis näha 10. aprillil.
Zucchero (tõlkes suhkur – toim.) sai hüüdnime oma algklasside lemmikõpetajalt. Aastaid hiljem endale artistinime valides polnud vaja pikalt nuputada, ehkki mehe sõnul tema keeruline iseloom suhkruga kuigivõrd ei harmoneeru.
«Mu õpetaja on väga kena inimene. Ta oli vanakooli õpetaja, kes tegi oma tööd südamega ja tõesti hoolis õpilastest. Nüüd on see naine 80aastane, ma kohtusin temaga detsembris. See oli väga armas taasnägemine,» meenutab Zucchero, kelle sünnipärane nimi on Adelmo Fornaciari.
Perekond on luksus
Kuigi Zucchero võiks lubada endale kodu nii New Yorgis kui Los Angeleses, eelistab ta kodumaa päikeselist Toscanat. Lauljal on seal talukompleks, kus ta elab koos elukaaslase Francesca ja 14aastase poja Adelmo Bluega. Tõeline luksus ehk perekond asubki Zucchero jaoks koduseinte vahel.
«Suhkrutükk» peab end romantikuks, kelle elus naised väga suurt rolli mängivad.
«Muidugi olen ma romantik! Ma olen ju itaallane, mis tähendab et olen siia ilma romantikuna sündinud,» lausub Zucchero. «Naised mängivad mu elus tähtsat rolli. Ma arvan, et see sai selgeks juba siis, kui ma ilmavalgust nägin – vaatasin oma emale esimest korda silma ja taipasin, kes ta minu jaoks on. Mul on ka kaks tütart, 28aastane Irene ja 33aastane Alicia, kes on samuti mu elus väga tähtsal kohal.»
Zucchero hoolitseb, et tema hing ja keha oleksid tasakaalus, ning seda hindab ta ka naistes. «Naises on tähtsaimad ilu, intelligentsus ja avatud mõtlemine.»
{poolik}
Pressib õli ja teeb veini
Zucchero päevad kulgevad laval rokkides või vaikselt oma maalilises talus toimetades.
«Vabal ajal ma lihtsalt olen ja naudin õhtusööke sõpradega. Ma pole kuigi suur kokkaja, kuid ma jumaldan head sööki. Kasvatame oma maalapil juurikaid ja teeme ise oliiviõli, leiba ja veini. Köögis ma siiski suurem asi tegutseja pole. Kui ma küpsetama asuksin, läheksid kõik toidud aia taha,» muigab ta.
Mida eelistab laulja põske pista enne esinemist? «Mulle meeldib lihtne kohalik toit. Ma ei ole väga valiv. Kui ma esinemisraiderit koostan, siis mõned asjad ma sinna siiski märgin – parmesani juustu, singi ja riisi. Teisisõnu – midagi väga kerget enne showd. Jookidest on alati teretulnud pudel kvaliteetset roosat veini.»
Tuuritades pole Zuccherol niisama olemiseks kuigipalju aega. Ta püüab enne esinemist võimalikult kaua magada. Seejärel läheb proovi, tutvub esinemiskohaga, vestleb helitehnikute, bändimeeste ja teiste abilistega. Neil on tavaks võtta ka ühine eine. Järgneb kerge massaaž ja siis ongi aeg lavale minna.
Aastakümneid romantiliste lugudega publikut hullutanud mees usub, et avatud meel aitab kõikidel, ka itaalia keelt mitte oskavatel inimestel, tema lugude sõnumist aru saada.
«Muusika on rahvusvaheline keel ja pole tähtis, mis keeles lauldakse. Muusika annab emotsiooni ja mõtte edasi ka siis, kui sõnadest aru ei saa,» räägib Zucchero. «Minu jaoks on muusika nagu sõnadeta suhtlemine, kus instrumendid kannavad mõtte edasi ja kus võib selgelt tajuda kurbust, rõõmu ja armastust.»
Zuccherot ei häiri, et teda on läbi elu saatnud peamiselt üks hitt – «Senza Una Donna». «Selline seis on väga paljudel artistidel. Ma pole ainus, kes ühe looga läbi aja rändab.»
