"Ei saa öelda, et ma oleksin selline fänn, kellel on meeles, mis pintsakut keegi mingis osas kandis, aga see väga meeldib mulle, see on fantastiline televisioon," sõnas Raud.

1. Intelligentne

Raua meelest on "Kaardimaja" erakordselt intelligentne sari - väga hästi kirjutatud ja lavastatud, esteetiliselt nauditav. "Ameerika televisioonis on praegu uus kuldaeg, sest Hollywood on suunatud 12-13-aastastele poistele. Kõik head stenaristid, kes ei taha teismelistele kirjutada uusi "Transformerite" osi, siirduvad praegu televisiooni."

2. Head osatäitjad

Suurepärased osatäitjad, lõpetades episoodilistes rollides üles astujatega. Eriti kiidab Raud peategelast Frank Underwoodi kehastavat Kevin Spacey't, kes on mänginud nii suurtes Hollywoodi filmides kui ka teatris - just see teatraalsus Rauale meeldibki. "See on koos temaga lausa klassikaline shakespeareilik ajalooline tragöödia," võrdleb ta.

3. Intrigeeriv

Tegelased ei ole mustvalged, ainult head või ainult halvad, kellele on huvitav vaatajana kaasa elada. "Intrigeeriv, groteskne, põnev," kirjeldab ta. Ta toob esile, et sarjas on kasutatud haruldast võtet, kus tegelane pöördub vahepeal kaamerasse ja esitab justkui publikule selgituseks monoloogi. "Underwood on poliitiline manipulaator, hall kardinal selle kõige ilgemas tähenduses. Aga temas on ka helgeid ja armastusväärseid jooni, kuigi ta on üdini negatiivne intrigaan, limukas. Ei tahaks teda armastada või talle kaasa elada, aga temas on teatud niisugune sarm, mis paneb meid talle inimesena kaasa elama." Raud tunnistab, et sari läheb ka tema maitse jaoks kohati lausa üle võlli, kuid omamoodi meeldib talle ka see.

4. Problemaatiliselt põnev!

Sari on lausa nii põnev, et Raud vaatas kõik osad kolme päevaga Netflixis jutti ära ega kujuta ettegi, et järgmist osa peaks nädal otsa ootama. "Vaatasin, kuni enam füüsiliselt ei suutnud."

5. Tõetruu - kuigi ülepaisutatud

"Eestiga pole sel sarjal väga palju seost," vastas ta Marko Reikopi küsimusele, kuidas sari talle värske poliitikuna meie poliitheitlusi meenutab. "Sest sari algab sellega, et hall kardinal ei saa välisministriks. Eestis teatavasti sai - oma abikaasa kaudu," vihjas ta värsketele tuultele Eesti Vabariigis.

Sarja on kirjutanud poliitik, seega on selles tema meelest siiski oma tõeiva. "Eks see ole võimsamates värvides maalitud kui tegelik pilt, aga jõujooned ja see n-ö präänik ja piits on üsna universaalne läbi maailma ajaloo ning küllap ka Eestis. Aga võrreldes Ameerikaga on Eestis panused väiksemad. Ei minda nii kaugele poliitilise võimu teostamisel."