Kuigi elu on meest räsinud, siis silmad on need samad, mis neli aastakümnendit tagasi, kui Arno lumehanges Teelet ootas või Liblega elu üle mõtiskles, kirjutab Õhtuleht.

Enam kui kümme aastat tagasi võttis Arno elu pealinnas meeletuid pöördeid, mispeale kaasa Anne mehe Hiiumaale elama viis.

Et Arnost näitlejat ei saanud, siis peab ta oma suurimaks sõbraks sõnnikuharki, mis maaelus hädavajalik on.

"Ole ise inimene, siis ollakse ka sinu vastu inimene. Ole sa kasvõi jumal, aga kui sa sitt jumal oled, siis ega sinust lugu ei peeta," on Arno elumoto.

Refereeritud artiklist Õhtulehes.