Ent Wepner käitus nagu tõeline Rocky ning lõi Ali üheksandas raundis koguni põrandale. Kuigi Ali tõusis ja võitis, näitas vähetuntud poksija, milleks ta võimeline on.
Sly pani loo paberile ja sai kuulsaks, Wepner aga vajus unustusehõlma ning teenib nüüd endale elatist alkoholimüüjana.
Dracula, Bram Stokeri kuulsa vampiirkrahvi lugu põhineb 15. sajandi Rumeenia sõjardil prints Vlad III-l, kes olevat tapnud 100.000 inimest ja trimbanud ohvrite verd. Julma printsi kutsuti Teiba-Vladiks, kuna ta tavatses inimesi teiba otsa ajada. Teda kutsuti ka Draculaks. Drac tähendab rumeenia keeles draakonit või saatanat ning Dracula saatana poega.
James Bondi lugude autor Ian Fleming viksis agent 007 maha Jugoslaavia playboyst salaagendi Dusko Popovi pealt. Popovi hüüdnimeks oli Kolmerattaline, kuna ta armastas kolmikseksi.
Fleming töötas Teise maailmasõja ajal Suurbritannia mereväeluures ning tema ülesandeks oli karismaatilist spiooni jälitada.
Popovi tunti vastupandamatu sarmi ja suurepäraste spioonivõimete poolest. Tegelikult oleks ta võinud isegi sõja käiku muuta, kuna sai jaapanlaste rünnakust Pearl Harborile teada kuid enne selle toimumist, paraku ei võetud tema raportit tõsiselt.
Arthur Conan Doyle’i kuulus detektiiv Sherlock Holmes on loodud kirjaniku omaaegse õpetaja, Edinburghi ülikooli professori dr. Joseph Belli karakteri põhjal. Bell oli ühtlasi kuninganna Victoria ihuarst.
Bell oli ka tuntud poeet, sportlane, loodusteadlane ning linnuvaatleja. Doyle’i tähelepanu aga köitis tema geniaalsus diagnooside panemisel. Noor Doyle järgnes Bellile haiglavisiitidel, kus ta rabas üliõpilasi oma tähelepanekutega.
Kirjanik J.K. Rowlingi loodud tegelaskuju Haryy Potteri inspiratsiooniks on praegu 35-aastane Ian Potter, kes oli lapsepõlves kirjaniku mängukaaslane. Iani õde Vikki ütles, et vend tegi alati kõikvõimalikke trikke ning et nende lemmikmäng oli nõiamäng.
Indiana Jonesi, piitsa vibutava kangelase lugu põhineb 19. sajandi Itaalia arheoloogil Giovanni Battista Belzonil. Hiiglasekasvu Belzoni oli enne arheoloogiks hakkamist tsirkuse jõumees. Kuigi ta ei leidnud kunagi sala-aaret, tegi ta mitmeid muid huvitavaid avastusi. Egüptolooge hämmastab tema kohatine hoolimatus. Näiteks lammutanud ta kord maha antiikse müüri, et näha, mis on selle taga.
Norman Batesi tegelaskuju põhineb tegelikult elanud psühhopaadil Ed Geinil, kellest Alfred Hitchcock sai innustust filmi “Psycho” loomiseks.
Kui politsei 1957. aastal Geini farmi pärast mitme naise kadumist läbi otsis, ootasid neid ees sünged leiud. Maja magamistuba oli kujundatud templiks surnud emale, alumiselt korruselt leidsid korravalvurid laest alla rippumas noore naise peata keha. Lambivarjud olid valmistatud inimnahast, üks vöö oli tehtud nibudest, neljast ninast ja südamest ning ka tugitoolid olid kaetud inimnahaga.
Gein tunnistati hulluks ning paigutati vaimuhaiglasse. Ta andis inspiratsiooni ka “Voonakeste” vaikimise tegelase Buffalo Billi loomiseks.
