ARVUSTUS | Miks on Eesti nii pagana vaene, kuigi Katrin Lust on juba aastaid maavarasid uurinud

 (188)
ARVUSTUS | Miks on Eesti nii pagana vaene, kuigi Katrin Lust on juba aastaid maavarasid uurinud
Foto: Pressimaterjal

Kus kuradi kohas on minu miljon eurot väärt ports maavarasid? Miks ma ei saa metrooga H&Mi sõita? Miks ei ole Põlvas ooperimaja? Miks takistab alatu Juhan Aare mul rikastuda ja osta Samsung S10, mida ammu juba himustan? Kõik need põletavad küsimused tekkisid mul Katrin Lusti uut doksaadet vaadates.

Enne Katrin Lusti erisaate “Püstirikas Eesti” juurde asumist otsustasin end taustaga kurssi viia (sest olgem ausad, Lusti bränd teletegijana seostub mul rohkem tselluliidiaparaatide ja juuksepikenduste kui maavaradega) lugesin tema arvamusloost, kuidas rumalad poliitikud meid jõukaks riigiks saamast takistavad, kui see ometi oleks niisama lihtne kui anda ainult käsk hakata maapõuest rikkust välja kaevama. Miskipärast isekad poliitikud seda ei tee, imestab Lust. Et ülevaadet saada, kuidas “Kuuuurija” saatejuht ja endine seltskonnaajakirjanik küll fosforiidi alal nii suureks spetsialistiks sai, et oma nime all nii enesekindlalt sõna võtta, guugeldasin “Lust + fosforiit”.

Sa püha püss! Selgub, et Lust pole “maavarasid uurinud” mitte ainult sel suvel, nagu ta eelmainitud loos kuulutab, vaid on sellega tegelenud juba aastaid! Kui muljetavaldav! Riputasin mõned leitud lood Facebooki üles ja telemaailmaga ilmselt mitte nii kursis olev tuttav uuris seepeale, kes see Lust üleüldse on - kas geoloog? Olgu, sülitasin oma skepsisele. Äkki olen inimest alahinnanud? Guugeldasin ja lugesin edasi.

Seotud lood:

Juba 2016. aasta märtsis kirjutab Lust Õhtulehes: “Viimasel ajal olen uurinud Eesti maavarasid.”

Sain aru, et Lusti põhilised allikad on akadeemik Anto Raukas, ekspeaminister Tiit Vähi ja doktor Alvar Soesoo. Raukasele on fosforiit kinnisidee, ta on sel teemal avaldanud mitmeid artikleid ning raamatu. Sama kehtib mullu rajatud Eesti Geoloogiateenistuse juhi Soesoo kohta. Ka Tiit Vähi raiub juba aastaid, et fosforiidi kaevandamata jätmine on kuritegu eesti rahva vastu. Need kaks apologeeti ongi Lusti näol leidnud tänuväärse kuulaja, kes nende jutu põhjal õhina ja innuga arvamuslugusid kribab, nagu oleks ta tõepoolest ise geoloog. Mind kui harrastusgeoloog-psühholoogi hakkas aga huvitama, mis võiksid olla selle huvipalangu tagamaad. Kui Lust uurib maavarasid, siis mina nii sügavale ei küündi ja kaevandasin muudkui usinalt Google’is.

Lust on propaganda ohver?

Guugeldades jäi mulle ette telemees Toomas Lepa arvamuslugu (samuti aastast 2016), kus ta toob välja, et Eestis käib juba aastaid “fosforiidipropaganda” - aina sama seltskond vupsab erinevates meediaväljaannetes välja ja räägib igal pool täpselt sama juttu. Lepp tsiteerib Mihkel Kunnust, kes Lusti fosforiidilugude peale nii endast välja läks, et nimetas tema reporteritööd (toona TV3 heaks) “haiget tegevalt rumalaks”. Kunnus kahtlustavat, et kõik need fosforiidijutud on mingi suhtekorraldusfirma poolt ajakirjanikele ette söödetud. Tasakaalustatuse huvides tuleb nentida, et fosforiiditrummi pole tagunud mitte ainult Lust, vaid ka teised meediakanalid, aga et see tuli lainena, paneb nüüd mindki kahtlema, kas ajakirjanikke võngutab ses osas mõni suhtekorraldaja, kellele maksab palka näiteks mõni fosforiidi kaevandamisest huvitatud suurfirma?

Aga tõsi seegi, et mul ei ole mingit alust üleolevaks ironiseerimiseks, sest ega minagi ole grammigi rohkem väljaõppinud geoloog kui preili Lust. Nõnda tuligi teleka ette istuda, klõpsida Kanal 2 peale ja vaadata, kas Lust on leidnud vahelduseks ka mõne teise allika või ongi ta kõigest fosforiidipropagandistide sõnakuulelik töövahend.

Miks ei ole Põlvas ooperimaja?

Juba saate alguses keerab saate autor maavarateemale rahvuslikku paatost: Pika Hermanni torni heisatav lipp, väidetavalt rahvale kaotsi läinud “triljonite” eurode väärtuses “üüratus” koguses fosforiiti ja muid maavarasid, mille eest saaks ehitada Põlvasse ooperimaja! Kui ainult kõike seda toredust ei kontrolliks Eesti asemel Hiina! Esimese allikana ilmub platsi (peaks vist lisama “muidugimõista”) Soesoo, aga üldiselt esineb Lust nagu oma arvamuslugudeski kindlas kõneviisis väidetega, nagu oleks ta isiklikult kõik need teadmised välja uurinud ja teaks peale fosforiidi kõike ka hõbedast, kullast, grafiidist ja liitiumist. “Nagu te ka siin näete…” viipab ta Pakri pankrannikul vaateplatvormil troonides käega pinnasekihtidele, nagu tahaks ta öelda, et igast televaatajastki võib soovi korral üleöö geoloog saada.

“Miks vireleb eestlane täna vaesuses?” rõhub Lust enne esimest reklaamipausi taas lihtrahva närvidele, kes ehk tõesti sooviks metrood, veel rohkem pilvelõhkujaid ja Põlva ooperimaja, mille rajamist takistavad vaenulikud jõud. Pärast pausi jõuabki saatejärg kurikuulsa fosforiidisõjani. Mängu tuleb (peaks vist lisama “ootuspäraselt”) Anto Raukas. Lust on ekraanile kutsunud ka nn fosforiidisõja tuntuima ideoloogi Juhan Aare, kes võiks mõjuda saadet tasakaalustavalt, kui Lusti hoiak tema suhtes poleks nii varjamatult naeruvääristav.

Maardu järves elab Loch Nessi koletis?

Üheskoos jõuame saatejuhi kindlakäelisel suunamisel vääramatu tõdemuseni, et meie rahvas on tõesti-tõesti alatult kõigest heast ilma jäetud! “Eestlasi ja naurulasi ei saa võrrelda, sest sada aastat tagasi elasid naurulased veel kiviajas, aga meil oli ajaleht Postimees,” kuulutab Lust (pärast Juhan Aare selgitust, kuidas meil juhtuks ilmselt sama, mis Naurus, kus lihtrahvas maavarade läbi püstirikkaks ei saanudki). Tsitaadikulda lendab nii tihedalt, et paratamatult nendin: sisu sisuks, see kupatus on ju igavesti hoogne ja naljakas, nagu oli oma parematel päevadel ka lamemaalaste Facebooki-grupp.

Saate viimases kolmandikus minnakse Maardu järve äärde Loch Nessi koletist otsima. Üllatus-üllatus, skeptik Juhan Aare ettekuulutatud monstrumite asemel leiab Lust eest kahe jala, kahe käe ja ühe peaga päevitajad. Vapustav ja veenev! Mis kuradi pärast ma küll nii vaene olen? Tahaks uut Samsungi telefoni, parem pesumasingi ei teeks paha. Ja miks ma ei saa metrooga H&Mi sõita? Kus kuradi kohas on minu miljon eurot väärt maavarad?? Tunnen, kuidas minuski hakkab pead tõstma väike fosforiidikaevandaja. Kui Lust mind veel tund aega üles kütaks, oleksin valmis loosungi, bensiinikanistri ja tikkudega tänavale minema.

Põhiline ja väga suur etteheide Lustile on ilmne kallutatus teema käsitlemisel, mida oleks saanud kergesti vältida, kui ta oleks suutnud hoiduda kiusatusest jätta enamik väiteid oma allikate lausuda ja ise taanduda neutraalseks küsijaks. Ja eks pakitse minuski nüüd aina tungivamalt suur küsimus: kelle huvides need lood ja telesaated ikkagi on?

Mis hinde annan "Päriselu lugudele" 5 palli skaalal?

Saatejuhtimine - 3

Sisu/sisukus - 3

Meelelahutuslikkus - 4

Võrdluses teiste sarnaste saadetega - 2