Kahjuks puudub aga selline statistika ning ka ajad on olnud väga erinevad: nii ei saa võrrelda tänapäeva filmide vaatajaarve N. Liidu ametlikus kinolevis olnud filmide vaatajaarvudega. Edetabeli aluseks võiks hoopiski võtta režissööri suhte tegelaskujuga. Edetabeli koostamisel on olulisel kohal just režissööri vaimustus ja usk oma tegelaskujusse.
Selgituseks olgu kohe märgitud, et animeeritud seriaale on vaadeldud kui üht filmi. Samas on nii mitmegi eduka režissööri looming jäänud välja animastaaride esikümne loetelust, kuna nad on oma tegevuse aluseks võtnud kontseptsiooni, kus igal filmil on oma kujundus ning tegelaskujud. Sellele vaatamata on 50 aasta jooksul, mil Eestis on professionaalsel tasemel animafilme toodetud, kujunenud välja oma animeeritud Marlon Brandod ja Greta Garbod.
Operaator Kõps
Andekas noormees, kes inspireerib siiani nii noori naturaliste kui narkomaane. Samuti üks esimesi, kes tõi eesti animafilmi gei-temaatika.
„Operaator Kõps seeneriigis” (1964) „Operaator Kõps marjariigis” (1965), „Operaator Kõps üksikul saarel” (1966) „Operaator Kõps kiviriigis” (1968) (rež Heino Pars)
Klaabu
Maailma tuntuim muna. Praegu teenib elatist Talleggi reklaamides osalemisega.
„Klaabu” (1978) „Klaabu, nipi ja tige kala” (1979), „Klaabu kosmoses” (1981) (rež Avo Paistik)
Saamuel Pliuhkam
Rumal, laisk ja kasuahne — tegelane, kellega on lihtne samastuda. Eesti oma Homer Simpson.
„Kapsapea” (1993) „Tagasi Euroopasse” (1997) „Saamueli internet” (2000) (rež Riho Unt)
Kunksmoor
Rahvameditsiini harrastav vampnaine.
„Kunksmoor” (1977) „Kunksmoor ja kapten Trumm” (1978) (rež Heino Pars)
Lotte
Animeeritud Carmen Kass, rahvusvaheliselt edukaim Eesti animastaar. Uus film ettevalmistamisel.
„Lotte reis lõunamaale” (2000) „Leiutajateküla Lotte” (2006) (rež Janno Põldma ja Heiki Ernits)
Ülejäänud eskümnesse pääsenud multikastaarid leiad novembri Muusast!
