Meie vabariik on suure idanaabri jaoks aastakümnete vältel kehastanud keskaegset Euroopat, tulevikuühiskonda ja kõikvõimalikke kohti, kus oli vaja jätta muljet, et see on kusagil „kaugel”, „mujal”, „piiri taga”. Alljärgnevalt mõned näited huvitavamatest leidudest.

Nõukaaeg
Nõukogude ajal kandis Eesti „filmilinnana” Venemaa ja liiduvabariikide jaoks samasugust rolli, kui praegu Hollywoodi jaoks Praha.

„Õlgkübar”
(„Соломенная шляпка”)
NSVL 1974

Selles romatilises muusikalis kaotavad Tartu tänavatel pea Ljudmilla Gurtšenko ja Andrei Mironov. Meeskonda olid kaasatud ka kohalikud — mis sellest, et hobused!

„D’Artagnan ja kolm musketäri”
(„Д’Артаньян и три мушкетёра”)
NSVL 1978

Ümberlükkamatut tõestust selle kohta, et see vene muusikaline action-film Tallinna vanalinna tänavatel filmitud on, leida ei õnnestunud. Küll on aga olemas hulgaliselt kaudseid tõendeid, mille rohkus veenis filmi ka siin ära tooma lootuses, et see tõesti nii on. Vaieldamatu osa meie kollektiivsest filmimüüdist. Para-para-paradujemsja…

„Stalker”
(„Сталкер”)
NSVL 1979

See on ilmselt ainus Eestis tehtud film, mille võib kõhklematult maailma filmiklassika hulka lugeda. Ilmselt tundus Tallinna Rotermanni kvartal Andrei Tarkovskile piisavalt trööstituna, et seal üles võtta lögane ja reetlik „tsoon”, kus iseenda mina otsivad kolm meest — professor, kirjanik ja stalker. Osa stseene on filmitud ka Jägala joal. Lugusid sellest, kuidas Aleksandr Kaidanovski ja Tarkovski Eestisse pärast filmi veel nädalapäevadeks jooma jäid, räägivad asjasse pühendatud veel tänaseni sooja tundega. Huvitava nüansi lisab filmile ka üks õnnetu juhtum: kuna Eestis Kodaki filmile salvestatud stseene töödeldi Moskvas Svema lahusega, ei õnnestunud materjalist midagi päästa ja kõik Eesti kaadrid pidi teist korda filmima. Klassikalises lõigeteta jõestseenis võib jõe põhjas näha esimese Eesti Vabariigi aegseid münte.

Uue Eesti aeg
Iseseisvumisjärgse Eesti filmilokatsioonide kroonika on lapitud ja kirju, pakkudes vaid paar suuremat nime. Kui enne uut vabariiki seostati Eestit filmides pigem märksõnaga „euroopalikkus”, siis kaasajal tuntakse eestlasi litside, kurjategijate, ärikate ja dissidentidena.

„Lilja 4-Ever”
(„Lilja 4ever”)
Rootsi 1992

Uues Eestis tehtud olulisim film, mis räägib, üllatus-üllatus, ühest prostituudist. Filmitud põhiliselt Paldiskis, aga ka Koplis ja Lasnamäel. Režissöör Lukas Moodyssonist sai pärast seda filmi päris tuntud mees.

„Lubatud maa”
(„Promised Land”)
Iisrael 2004

Iisraeli vanameister Amos Gitai otsustas teha filmi Tallinnas, ent pärast külaskäiku meie pealinna muutus filmi sisu täiesti ja lõpuks sai sellest lugu kuuest Eesti soost prostituudist. Filmi tagamaid oskab ehk paremini valgustada Kadri Kõusaar, kes selles filmis episoodilises rollis üles astub. Ühe osalisena teeb kaasa ka Fassbinderi ihunäitleja Hanna Schygulla.

„Igavese armastuse sõdalane”
(„Jade Warrior”)
Soome-Hiina 2006

Eelmisel aastal kinno jõudnud Soome-Hiina ühistöö ei kogunud küll palju publikut, kuid suutis vaatajatele mulje jätta maaliliste kaadritega, mis filmiti Vihterpalu soos ja Niitväljal.

Täispikk ülevaade Eestis üles võetud välismaa filmidest ilmus ajakirja Muusa märtsinumbris. Eelmised Muusa numbrid on müügil Tallinnas kaupluses Nu Nordik ja Tartus kaupluses Pits!