Eesti kuulsad räägivad suud puhtaks! Üllar Saaremäe: miks te ei lõpeta sarja siis, kui ta on fa**ng tipus?
Eile käisid näitlejad Märt Pius, Üllar Saaremäe, Elina Reinold, Taavi Teplenkov, Karin Rask ja Elisabet Reinsalu Tallinna Ülikoolis rääkimas seriaalidest. Kuigi alguses jagus enamusel seriaalitööstusele kiidusõnu, siis selgus, et kõik ikkagi ei ole nii roosiline.
Näitlejad arvamused sarjade olukorrast on erinevad
Märt Pius räägib hiljutise seriaali "Alo" näitel, et viimane poolaasta on mõjunud positiivselt. "Oli võimalus koostööd teha seltskonnaga, kelle üle võib uhke olla."
Üllar Saaremäe, kes hetkel ei ole ühegi seriaaliga seotud, tõdeb, et olukord on suhteliselt sarnane kunagiste aegadega. "Kogemuste põhjal võiks öelda, et ei ole kehvemad ajad kui varem on olnud ja peab tunnistama, et ega väga palju muutunud ka ei ole. Näitlejale on see samasugune koormus igati ja paraku on see alati teine väljund teatri järel. Sisulise ja kujundusliku küljelt on kindlasti muutusi, aga organiseerimise poolelt on kõik suhteliselt sarnane.
Toomas Kirsi hittsarjas "Pilvede all" mängiv Eesti üks kõige nõutumaid ja armastatumaid seriaalinäitlejaid Elisabet Reinsalu on õnnelik, et ta saab teha nii teatrit, seriaali kui ka filmi. "Mujal maailmas on ju täiesti eraldi näitlejad. Meid on vähe, vaid miljon, ühtepidi see seab piirid, teisalt hoiab ära professionaalse kihistumise. Selle aja jooksul, mil ma "Pilvi" olen teinud, on tulnud juurde palju noori inimesi, kes suhtuvad professionaalselt ja viisakalt kõigisse."
Karin Rask näeb pigem positiivseid arenguid. "Mina ikka tahan ju jutustada lugu ja valin, kas ma võtan selle töö vastu või mitte. Esimene valik on stsenaariumi järgi ja teine meeskonna. Mina olen olnud väga õnnelik, minuarust on küll professionaalsuse aste muutunud väga palju edasi. Sellel ajal kui meie koolis õppisime, siis võibolla veidi oli suhtumist, et teater on püha ja seriaali katsuge mitte teha või jääge märkamatuks, ma väga loodan, et seda praegu enam ei ole. Tänapäeval seriaal on ju filmist ikkagi mööda läinud."
Taavi Teplenkov sõnas, et kui mujal maailmas on filmid suunatud 14aastastele ja sarjad nõudlikumale publikule, siis Eestis on vastupidi. "Mu utoopiline unistus oleks, et erakanalid istuksid maha, lepiksid kokku ja lõpetaksid reitingute tagaajamise. 10 aastat tagasi hakati sarju tootma meeletus koguses järjest odavamalt, palgati mängima inimesi, kes raha ei taha ja teevad seda muudel huvidel. See ralli on jõudnud lõppu, nüüd on tõestatud ära, et saab küll ilma rahata teha. Nüüd võiks hakata otsast pihta ja teha kvaliteetsarju ja publikut harida. See "Paljas porgand läks Itaaliasse", kui neid asju ei toodetaks ja publik saaks valida kvaliteetsete asjade vahel, vot see on see minu utoopia."
Raha ei ole, aega ei ole, ettevalmistus jääb kesiseks ja tehakse odavaid otsuseid
Elina Reinold: Tihtipeale on alguses neli osa, ei ole kõik 12 valmis. Kui oleme varem aru saanud, mis žanr see on, siis ideaalis oleks kohutavalt hea, kui saaks enne läbi lugeda, et mida ma mängin. Praegu saan paar korda läbi teha partneritega ja juba on võte. Me oleme näitlejatena rohkemaks võimelised, kuid kiire on koguaeg. See on kõik raha taga.
Elisabet Reinsalu: Minu jutt pole küll oponeerimine, aga näitlejad on erinevad. Võibolla on mul selle kolme seriaali puhul tähtis see, et ma olen saanud seda kirjutajat usaldada. Usaldus on minule oluline nii ühelt poolt kui teiselt poolt. Kui ma tunnen, et mind usaldatakse, siis ma teen seda rõõmuga. Ma ei saa aru sellest, kui tullakse platsile ja hakatakse vaidlema. Kui sa ei ole nõus, siis on sul valik mitte teha.
Üllar Saaremäe: Ei ole ju uudis kellelegi, et teatris on vähemalt paar kuud enne esietendust proovid. Filmi puhul on ka proove, aga seriaalide puhul on see ajafaktor. Sari "Viimane võmm" baseerus Saksamaal toodetud sarjal, kus tehti seda kaheksa päeva, meie tegime kolmega, siin juba nagu näete, on erinevus sees. Teine teema on see, et on ka režissööre, kes ei teagi midagi sellest, et näitlejaga peaks tööd tegema. Režissöör ise näeb, milline see olema peaks, aga kuidas saada mind seda nii tegema, seda ei oska.
Elina Reinold: Ajaga on jah nii, et sa ei saa kartulit ka kiiremini keeta kui ta keeb. Väga suur probleem, mida ka mul lapsed tihtipeale näevad, et kui on seriaal, mida on muidu hea vaadata ja seal on väga episoodiline roll, kuhu tuleb inimene tänavalt mängima, siis võib juhtuda, et ta tunneb ennast väga halvasti. Siis kaob kolinal ka kogu see hea, mida näitlejad on mänginud.
Taavi Teplenkov: Meid näitlejaid on ka piiratud arv ja ei raatsita ka raha tõttu kutsuda, kuid kui kasutatakse tänavalt inimest, siis see läheb kallimaks ajaliselt. Selle asemel, et teha 5 duublit näitleja tulemuse arendamiseks, läheb see nüüd selleks, et partneri lause tuleks lihtsalt loomulik.
Üllar Saaremäe: Siin on veel see, et miks te ei lõpeta sarja siis, kui ta on faking tipus? Milleks oli vaja tootma hakata mingit "Siberi Võmmi". On vaja jurada-jurada aastakümneid. Siin on need käärid.
Urmas E. Liiv nõuab näitlejatelt selgitusi, miks nad ei taha teleseriaale promoda
Urmas E. Liiv: Kui olete filmi peaosas, siis jooksete usinasti sinna-tänna, kõik tassite oma lapsed ja naised kõik letti. Telesarja puhul on see nii keeruline, aga praegu on see väga oluline. Seda tahetakse järjest rohkem, et sa oled nähtav.
Märt Pius: Ma alati arvestan selle klausliga, et kuhugi peab müüma minema. Ma arvestan, et tavaliselt on neid asju umbes viis, millega ma olen nõus, sest see läheb hinna sisse. Ebameeldivaks muudab see arutu surve, justkui oleks näitleja ainuke tegelinski, kes seriaali müüma peab ja täiesti tasuta.
Urmas E. Liiv: Inimesi huvitabki see pereelu rohkem.
Taavi Teplenkov: Hea meelega ma räägin sarjast, aga kedagi ei huvita see, kõik tahavad teada minu eraelust. Samamoodi ma ei saa aru, kuidas müüb sarja see kui ma lähen sama kanali teise saatesse või teen lolliks ennast mõnes telemängus.
Urmas E. Liiv: See on klassikaline reklaamivõte, see toimib. Keegi ei taha ju piinata.
Elina Reinold: Jälle me ju jõuame selle ajani, sest ma ju annan koguaeg oma aega, parandustele, pildistamistele, kostüümidele.
Taavi Teplenkov: Kokkuvõttes ma teen mitte ainult sarjale reklaami, vaid kanalile. Sari, mida ma just tegin, on pikad võttepäevad ja siis ühe päeval on vaja minna stuudiosse reklaamklippe tegema. Ma seisan seal, mul läheb kaheksa tundi ja ma saan aru, et ainus inimene 30 hulgast seal stuudios, kes raha ei saa, olen mina.
Üllar Saaremäe: Ärge rääkige oma näoga ajakirjandusele tühja-tähja, kui sari, mida tahate promoda, ei ole seda väärt.
Vaata täispikka konverentsi videost!
