Eesti produtsendid valisid aasta filmisõbraks endise kultuuriministri Urmas Paeti

 (6)
Urmas Paet
Urmas PaetFoto: Vallo Kruuser

Möödunud nädalal toimunud Eesti mängufilmikonverentsil valisid filmiprodutsendid aasta filmisõbraks endise kultuuriministri ning praeguse välisminister Urmas Paeti.

Praegune välisminister Urmas Paet oli aastatel 2003-2005 Eesti Vabariigi kultuuriminister, kes oma ametiajal tundis silmapaistvat huvi Eesti filmi käekäigu vastu. Ka välisministrina on Urmas Paet andnud suure panuse Eesti filmide levikule maailmas, mis on andnud võimaluse jutustada kildhaaval Eesti lugu teistele rahvastele. Vähetähtis pole ka fakt, et Paet on enim Eesti filmi esilinastusi külastanud minister läbi aegade.

Eesti mängufilmikonverents “Kõik räägivad filmist!” toimus 11. - 12. septembril kinos Artis ning üritusest oli võimalik osa saada nii kohapeal kui ERR-i kultuuriportaali kultuur.err.ee vahendusel, kus ettekannete järelvaatamine on võimalik veel tänagi.

Konverentsi sisu hõlmas sõnavõtte ja paneele, mis kahe päeva vältel avasid ja analüüsisid Eesti mängufilmi hetkeseisu, arutleti uute tootmismudelite ja uute alternatiivsete levikanalite loomise ning kasutamise üle. Kohal oli filmivaldkonna esindajaid lisaks Eestile ka Lätist, Leedust ja Soomest. Muuhulgas räägiti ka filmist, kui mainekujunduse, majanduse ja kultuurinähtusest.

Seotud lood:

Konverentsi organiseerijate sõnul sai ürituse korraldamise ajendiks filmivaldkonna sügav mure Eesti filmi jätkusuutlikkuse ja püsimajäämise osas tervikuna. Konverentsil seati fookusesse Eesti filmivaldkonna suutlikus olla jätkuvalt konkurentsivõimeline koostööpartner teistele Euroopa riikidele. Räägiti kunstiliselt kõrgel tasemel oleva autorikino traditsiooni jätkamise olulisusest kui ka laiemale vaatajaskonnale suunatud peavoolufilmide tootmise vajadusest. Konverentsil tõdeti, et viimastel aastatel on Eesti film olnud väga edukas festivalidel ja tõusnud on ka välismüük ning sellisel kujul ei ole filmi kõrval ühtki teist kunstiliiki, mis jõuaks nii ulatuslike rahvamassideni ja suudaks mõjutada nende väärtushinnanguid. Seetõttu on vajalik läbi rahasutsmeetmete säilitada filmivaldkonna arenguvõime, et nii kodumaised kui ka piiritagused vaatajad saaksid nautida kvaliteetset Eesti filmi.

Eelpoolnimetatud eesmärkide saavutamiseks sõnastati konverentsil järgmised meetmed:

- Leida võimalus luua FilminvEST fond, mis osaliselt kompenseeriks filmitööstuse kaudu Eesti majandusse panustatud rahaliste vahendite kulutamist eesmärgiga tuua Eestisse filmima senisest enam välismaised võttegruppe. Sarnased struktuurid on olemas kõigis teistes Euroopa riikides ja need on näidanud oma suurt potentsiaali filmitööstuse elavdamisel.
- Tõsta filmitoomise baasfinantseerimist, mis tagaks Eesti kodumaiste filmide tootmise jätkusuutlikkuse. Muuhulgas kaaluda Eesti Vabariik 100 projekti kaudu eraldatud filmitootmise toetuste säilitamist ka peale projekti lõppemist.
- Asutada filmivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide koostöös ja EASi toel Eesti audiovisuaaltööstuse ekspordiagentuur.
- Viia uuele tasandile filmitootjate koostöö ERRiga võimaldamaks toota kvaliteetseid välisturgudel konkurentsivõimalisi teledraamasid ning filme, mille esmaseks väljundiks on televisioon.

Konverentsi korraldaja Karin Reinbergi sõnul aitas üritus kaasa filmivaldkonna sisese ühtsuse tekkele ja ühendas seni eraldi tegutsenud osapooled ühtseks tervikuks. “Positiivne on see, et konverentsi tulemusel sõnastatud meetmed on välja kasvanud valdkonnaülesest arutelust ja väljendavad kõigi filmivaldkonnas tegutsejate soove”, sõnas Reinberg.

Konverentsi korraldas Eesti Rahvuslik Filmiprodutsentide Ühing koostöös Eesti Filmi Instituudiga. Üritust toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti filmitööstuse ekspordiklaster ja Euroopa Regionaalarengu Fond.