FILMIARVUSTUS: "Kõrvalmõjud" on nauditav mikstuur kõigest


Jude Law filmi "Kõrvalmõjud" esilinastusel
AFP PHOTO / PIERRE ANDRIEU

Kahtlemata käesoleva aasta parim kinoelamus seni. Kõrvalmõjud on nauditav mikstuur kõigest, mis keskmisele kinokülastajale põnevust võib pakkuda – armastus, vihkamine, raha, ahnus, kadedus, reetmine...

Väsimatu Steven Soderberghi (Oceani 11) uusimat linateost ei saa siinkohal isegi parima tahtmise juures hakata ümberjutustama, sest ideeliselt see vähemalt võiks reeta kinosõbrale mis ja kuidas ning millisel moel toimuma hakkab. Klassikud on öelnud, et ära usalda kedagi, mida vähem tead, seda kauem elad ja miski pole nii nagu näib. Ütleme nii, et nimetatud linateose puhul kehtivad need kõik.

Pealtnäha on lugu lihtne – mehe vanglale kaotanud ja tagasi võitnud naine veavleb depressioonis ja hakkab pihkudega tablette neelama. Tablette millel on kõrvalmõjud. Kõrvalmõjud millel on tõepoolest kõrvalised mõjud.

Väga huvitavad ja kardinaalsed sisupöörded ning mõnus kõditavalt mõjuv tempo teevad Kõrvalnähtudest üle pika aja päris mõnusa vaatamise. Näitlejateansambel on tasemel – Jude Law, Rooney Mara, Channing Tatum, Catherine Zeta-Jones – igale maitsele kedagi. Tempo on selline, et kella pole kordagi vaja vaadata, sisu külmavärinaid tekitav. Ma pakun, et see on parim ülevaade, mille ma kunagi kirjutanud olen. Põhjusega.