FILMIARVUSTUS: "Söö, palveta, armasta" - naistekas, mida kannatavad vaadata ka mehed
Üks on kindel, naisterahvaste omavahelises jutuajamistes on lähiajal nii raamat kui ka film teemaks. Sattusin hiljuti seltskonda, kus diivanil istus kolm naist, kelles kõik oli raamatut "Söö, palveta, armasta" lugenud.
Üks ütles, et ta alustas lugemist, ent see kubises klišeedest ja ta viskas selle nurka. Teine naine oli vaimustuses: "See oli nii hea raamat! See huumor ja kõik on täpselt nagu minu elu! Kes siis veel enda üle naerab, kui mitte ise!" Kolmandal naisel oli võrdlemisi ükskõik, luges raamatu läbi ja leidis, et raamat nagu raamat ikka. Nii on arvatavasti ka filmiga.
Minnes aga filmi vaatama madalate ootustega, võib see film kindlasti positiivselt üllatada. Klišeesid on muidugi kamaluga, aga õnneks ei ole iga järgnev hetk filmist etteennustatav, eriti kui ei ole raamatut eelnevalt lugenud.
Bestsellerist hittfilmiks
Film on tehtud Elizabeth Gilbert samanimelise raamatujärgi, mis on püsinud 187 nädalat New York Times'i enimüüdid raamatute nimekirjas. Raamatuarvustused on olnud positiivsed ning teosest oli vaimustuses ka Oprah, kes pühendas sellele mitu jutusaadet.
Millest siis lugu räägib? Tegu on autobiograafilise teosega: 32-aastaselt tundis selle autor, et on oma ideaalses abielus väsinud ja õnnetu. Ka valuliku lahutuse ajal Elizabethi rõõmustanud kirglik romaan ei teinud naist õnnelikuks. Elizabeth tundis, et on aastaid ainult meestega tegelenud ning enda jaoks ei ole aega jäänud.
Kuna varem oli naine joogatehnikatest kirjutades kohanud Balil ühte vana ravitsejat, kes kutsus teda tagasi Balile, et tema oskusi õppida, tegi kirjanik otsuse minna aastaks reisima. Sellest ka filmi kolmeosaline pealkiri. Itaalias õppis kirjanik elu nautima (söö), Indias tegeles naine vaimsete otsingutega (palveta) ning Balisse jõudes oli aeg leida enda tasakaal ja õnn (armasta).
Ülemõtlemine on rikaste lõbu?
Üks mõte, mis kindlasti Eestis vaatajal tekib on see, et aastaks reisima minekuks on vaja päris palju raha. Juba kahenädalalane puhkus Itaalias teeb ju rahakotti paraja augu, rääkimata siis mitmekuulisest elunautimisest parimate Itaalia roogade seltsis. Julia Robertsi poolt mängitud peategelane võtab näiteks "õige Itiaalia pitsa söömiseks" ette reisi Naapolisse.
Elizabeth Gilbet rahastas enda reisi ettemaksuga tulevasest raamatuhonorarist. Seega oli tegelikult ehk kogu raamatukirjutamine võrdlemisi läbimõeldud ja oli juba etteteada, et lisakas lihtsalt eneseleidmisele peab olema reisi lõpuks kirjastajale ka raamat ette näidata.
Film, mida kannatavad vaadata ka mehed
Naistefilmile kohaselt on Elizabethi otsingutel õnnelik lõpp. Ning kuigi viimane kaader filmist on taas valus klišee - koos armastatuga sõidetakse paadis koos päikeseloojangu poole - siis kokkuvõttes jäid vist ka eestimaised kinokülastajad linateosega rahule.
Eestis olid filmi esilinastusel saalis küll enamjaolt naised - korraldas ju üritust naisteajakiri - ent ka mõned saalieksinud mehed leidsid, et tegemist oli päris okei filmiga. Ja kui juba Eesti mees leiab hittnaisteka kohta, et on "täitsa okei film", siis vist võib seda vaatama minna küll?
Vaata, kes käisid "Anne&Stiili" korraldatud filmi pidulikul esilinastusel:
