Filmis relvaga vehkimiseks peab luba olema

Järgmisest aastast võib filmivõtetel kasutada laskekõlblikku tulirelva vaid politseiameti loal, praegu on relva kasutamine filmides täpselt reguleerimata.

Riigikogu võttis öösel 68 poolthäälega vastu uue relvaseaduse, mis karmistab relvade ja laskemoona kasutamist, hoidmist ning lasketiirule ja laskepaigale ettenähtud nõudeid.

Uue seaduse järgi võib laskekõlblikku tulirelva filmivõtetel ja etendustel kasutada üksnes politseiameti ühekordse kirjaliku loa alusel. Tulistada on lubatud etendustel ja filmivõtetel ainult paukpadrunitega.

Seadus kehtestab ka relvade ja laskemoona kollektsioneerimise korra. Relva- ja padrunikollektsiooni võib asutada ja pidada Eesti kodanik või juriidiline isik politseiameti antud loa alusel.

Seadus keelab kollektsiooni kuuluva relva kandmise ning lubab kollektsiooni eksponeerida politseiameti ühekordsel kirjalikul loal.

Eksponeeritavad relvad ja padrunid peavad asuma lukustatud vitriinides ning relvad võivad olla kinnitatud seinale lukustatava klambriga.

Füüsiline isik peab temale kuuluvaid tulirelvi hoidma oma elukohas raudkapis, mis on kinnitatud seina või põranda külge. Relvakapp pole nõutav vaid ühe tulirelva puhul.

Ühte tulirelva tuleb hoida laskemoonast eraldi peidetuna kõrvaliste isikute eest. Gaasirelva võib hoida lukustatavas sahtlis või laekas.

Tsiviilkäibes on uue seaduse järgi keelatud näiteks kettnui, teraspiits, tääk, pistoda ning automaattulirelv.

Uus seadus jõustub 1. jaanuaril 2002.