Saates oli taas kaks katset, nagu tavaliselt. Esimese katse käigus tuli sensitiividel tuvastada musta kasti sisse pandud ese, milleks oli 70ndatel välja kaevatud kolp, mis kuulus omal ajal mehele, kes oli Abhaasias 19. sajandi lõpus elanud "lumeinimesest" naise Zana ja teda teenijana pidanud mehe üks järeltulijatest. Lugu Zanast on tuntud üle maailma, ent mida ei teatud, oli see, et kummalisel kombel surid järjest enamik inimesi, kes omal ajal neidsamu luid välja kaevasid - välja arvatud antropoloog, kelle jaoks müstilise perekonna lugu elutööks on ning kes kolba saatesse tõi ja toimuvat ekraanidelt jälgis. Põhjuseks, nagu paljastas suisa hüsteeriasse sattunud ning nuttev Kerro, on needsamad luud ning "hullumeelne energia", mis pärit nn lumeinimeste soost. Marilyn nägi, et needus kestab edasi ka praegu ning mõjutab mehe perekonda, millega pani täkkesse. Lugu lõppes sellega, et Marilyni poolt loeti kokku suisa 30 faktilist tabamust, millest tal kuidagi aimu poleks saanud olla ning teadlane lubas kolba uuesti maha matta.

Teine katse seisnes ühe surmaneedust kahtlustava perekonna loo lahtimuukimises, kus Marilynil õnnestus jõuda loo juureni, milleks oli saatesse tulnud naiste ema traagiline lugu: 14- või 15-aastasena oli ta jäänud rasedaks ning tema vanemad lasid raseduse 6. või 7. kuul haiglas sünnituse esile kutsuda, enne kui kõht liialt paistma oleks hakanud. Seejärel olevat nad matnud lapse nagu kutsika jälgi jätmata maha. Ahastuses noor ema aga needis ära oma vanemad, kuid koos sellega paraku ka enda ja oma järglased.

Mõlema loo asjaosalised ei suutnud uskuda, kui suurepäraselt oli Marilyn nende lood ära rääkinud ning nii polnud kahtlustki, keda kuulutada nädala võitjaks - kuigi tugevaid osalisi oli teisigi.

Saate lõpprivistusel oma võidust teada saanud Kerro aga lõi risti ette ja teatas: "See on minu teekonna algus. Ma olen siin eesmärgiga!"